Kas ma olen ainus, kel aeg on nii kiiresti minema hakanud? Nii et mul on kuri kahtlus, et vanasti OLI päevas rohkem tunde, rääkimata kuudest ja isegi aastatest. Või oli siis igasugu üritusi vaid suvel, sest reaalselt ei mäleta ma aega, kus nädalavahetused on kinni juba praegu kuni DETSEMBRINI. Sügis ju alles algas! Kuidas ma … Continue reading Kuidas #aastaema ja #aastaabikaasa oleks #aastareisile läinud
Lühidalt võiks selle loo võtta kokku ühe lausega. Igaüks oleks (armu)kade kui mees läheb tripile, kuhu pidite koos minema, kellegi teisega. Pikemalt võiks öelda, et ajab ikka räigelt närvi küll kui lisaks sellele, et ta minu asemel kellegi teise kaasa võttis, läheb tripile minu sõpradega (on ju minu kui mina tundsin neid varem? ja üldse … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma (armu)kade olin/olen
Nagu lubatud siis algavad paljud minu lood lausega "see üks kord, kui ma Herlinguga proseccot jõin". Nii ka see lugu. SaunafESTil nagu te juba teate. Kuidagi tulid jutuks peod ja üllatused, see, et mina nende fenomenist aru ei saa, aga vot see Marek, et tema on kohe teisest puust, talle meeldivad nii peod kui üllatused. … Continue reading Tundsid end lubadust andes oma extraverdi modes v?
Kui te olete sama vanad kui mina, siis ilmselt te mäletate sellist filmi nagu "American Pie". Ja mäletate seda punapäist tüdrukut, kelle lood algasid kõik lausega "this one time, at band camp". Mina võiksin 2023 aasta filmiversioonis teda mängida. Lihtsalt minu lood ei algaks bändilaagrist, vaid "sellest ühest korrast, kui ma Herlinguga proseccot jõin." Nii … Continue reading How to…
Mul olid eile sõbrannad külas. Ei grillinud, ei teinud lõket, ei läinud külajaanipäevale, ei kuulanud Elmarit. Päevitasime end punakaspruuniks ja olime rahul, sõime ohjeldamatult juustu ja kaks meist jõid parimat koduveini, jagasime üksteisele ametinimetusi (inside joke) ja naersime. Kui sõbrannad umbes poole kahe paiku ära läksid tundsin ma, et ma ei taha veel magama minna.* … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma oma pere hülgasin
Nagu te teate, siis hilines mu reedene kojulend ja ma olin suhteliselt kindel, et terve nädalavahetuse magan ma lihtsalt maha, kuid alati kui mul on sellised plaanid, siis on teada, et tegelikult ma seda ei tee, sest ükskõik kui palju ma ka ei unista, et ei tee silmi lahti enne lõunat, on mul hiljemalt kell … Continue reading Emod,karulauguparadiis ja klaasist maja
Veidike teistsuguse pealkirjaga oli mul see postitus Mareki sünnipäevast alates mustandite hulgas. Ma olin lugenud mingit postitust selle kohta, kuidas inimesed nende peale sinna ja tänna kaebavad, lisaks olin ma lugenud kommentaare, kus nende kohta jälle midagi kehvasti kirjutada ja tundsin, et tahan kirjutada, miks mulle nad meeldivad. Sinnapaika see jäigi, tuli teisi teemasid peale … Continue reading Kadedus ja Marimellid
Kui ma ühel päeval avasin Wolt äppi, et tellida minust kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel asuvast Balti jaamas kiirtoidukohast endale lõunaks süüa, sain ma korraga aru, et ma ise olen ka üks nendest "kärsitutest, nõudlikest ja segaduses moodsatest inimestest", kellest Louise Byg Kongsholm oma loengus alles hiljuti rääkis. Meil on liiga kiire isegi selleks, et minna osta … Continue reading Isegi kiirtoidu jaoks on liiga kiire
Lapse sünnipäev ei ole ammu enam selline nagu omal ajal kui kutsuti kolm-neli sõpra, istuti rahulikult diivani laua taga kartulisalatit süües ja ainus meelelahutus oli morsiklaasi kaunistava suhkruringi limpsimine. Laste sünnipäevad on big business ja vanematele paras peavalu. Isegi stress, sest vaja on leida see õige mängutuba, tellida need õiged kaunistused, see õige tort ja … Continue reading Ei saa olla õnnetu kui sul on õhupall. Ja jäätis. Ja sõbrad.
Ilmselt olete te seda blogi lugedes aru saanud, et mulle täiega meeldib kui majas on inimesi ja elu. Selline omamoodi segasummasuvila, kus kõigil on lõbus, aga kõik saavad samal ajal ka puhata ja akusid laadida. Seepärast oligi meie jaoks peale Norrast tagasi kolimist kui me maja airbnb-s välja üürisime, loomulik sellega jätkata ka siis kui … Continue reading Born hostess