Alati shiny happy people ja mittetoksilised suunamudijad

Idal on üks sõbranna, kelle ema on ALATI heas tujus ja naerul näoga. Ma päriselt ei liialda, et tegu on vist kõige positiivsema inimesega, keda ma näinud olen. Ma kohe pidin talt küsima, et kas ta kunagi pahas tujus ka on. Ta vastas, et viimase aasta jooksul ei ole vist väga olnud küll. Tema nipp … Continue reading Alati shiny happy people ja mittetoksilised suunamudijad

Kaalulangetus ja/või keskeakriis

Aastalõpp. Kokkuvõtete aeg. Vanasti tegin ma kokkuvõtteid oma lemmikutest hotellidest, brändidest, raamatutest ja muust sellisest, aga suures pildis ei ole need lemmikud muutunud, nii et sel aastal teen ma kokkuvõtte (pigem vahekokkuvõtte) oma kaalulangetusest. Alustame algusest. Septembrist. Kaal näitas 77,8 kilo. Kui üdini aus olla, siis ma tegelikkuses nägin end väikesemana kui ma ilmselt olin. … Continue reading Kaalulangetus ja/või keskeakriis

Lugu sellest, kuidas Marek minus süümekaid tekitas

Jõulud said üle elatud. Puhatud. Puhkusest puhatud. Tüdinetud. Haige laps Tartus koju toodud. Juba igavusest tööarvutigi sülle haaratud. Täna oli plaanis (mittevabatahtlikult) Idaga poodlema minna, sest ootamatult selgus, et sel lapsel polevat spordijalanõusid. Ega vist ei ole jah. Või noh on, aga väikseks jäänud. Palju üks laps kasvama peab aastas...Haige lapsega ei lähe aga kuhugi. … Continue reading Lugu sellest, kuidas Marek minus süümekaid tekitas

Jõulud

Eile Vasulasse sõites naersime, et teeme Idale ta oma versiooni "Eia jõuludest Tondikakul", et jätame ta naabrite juurde ja sõidame ise kohe tagasi Tallinnasse, onu-tädi-vanaema tulevad Idale järele ning nad lähevad üle lumise välja tagasi oma koju ja loomulikult kepslevad sellel lumisel aasal nii kitsekesed, oravad, jänesed. Sellele lumisele jalutuskäigule jätkub naeru ja rõõmu täis … Continue reading Jõulud

Mul on varsti puhkusest puhkust vaja

Ma usun, et lapsevanemana on kõik vanemad kunagi mõelnud, et aga mis saab siis kui minu last ei kutsuta kunagi sünnipäevadele ja siis järgmisel hetkel mõelnud, et appikene, palju neid sünnipäevi on. Mitte üldse kurtmisena, aga mõnikord on iga nädalavahetus 1-2 sünnipäeva ja siis on küll selline tunne, et appikene enam ei jaksa. Mul on … Continue reading Mul on varsti puhkusest puhkust vaja

Lugu sellest, kuidas ma meie elu justkui Ameerika seriaalina nägin

Ma olen oma elus vaadanud päris palju jõulufilme, ma olen fännanud "Meeleheitel koduperenaisi" ja täna kui me Ida kooli jõuluõhtule suundusime kangastus mulle silme ette üks neist sadadest kümnetest jõulufilmidest, kus stsenaarium kordub. "Suburban living" iga pere isiklike ja/või perekondlike draamade, murede ja raskustega, laste jõululaat ja jõuluetendus, naeratavad vanemad, lõbusad lapsed varjamas argipäeva tegelikke … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma meie elu justkui Ameerika seriaalina nägin

Kui mul oleks raha ja jaksu, siis läheks kohtusse küll

Ma korraga sain aru nö fassaadielust. Selles mõttes, et kui tundub, et kõik on täiesti kreenis, siis tahad keskenduda toredatele ja ilusatele pisiasjadele, Korraks ongi ilus ja hea. Mõtled, et "ah, meil on ju tegelikult hästi", naudid hetke ja sisendad endale, et kõik, kellest hoolid, on lähedal ja olemas, kuid hetk hiljem saad aru, et … Continue reading Kui mul oleks raha ja jaksu, siis läheks kohtusse küll

Kas nüüd võib öelda, et mu edasine elu on rikutud igaveseks?

Kõik, kes mind teavad, on ilmselt sada üks korda kuulnud, miks mulle igasugu tantsupeod ei meeldi. Alles siin oli üks selline, kus härra Mesi üritas mu puusi lahti tantsida ja pidi siiski peale seitset minutit piinlemist tunnistama, et mul siiski on kaks vasakut jalga nagu ma öelnud olen. Marek juba on targem. Ta teab, et … Continue reading Kas nüüd võib öelda, et mu edasine elu on rikutud igaveseks?