Juba paljas mõte sellest, et pean hommikul arstile minema, tekitas mul vastikustunnet. Peast käis läbi mõte, et helistan lihtsalt ja ütlen, et ma ei tule, sest teada on, et arst ju niikuinii ei kuula. Mida ma siis lähen sinna rääkima üldse ja aega raiskama.
Aga kohale ma siiski läksin ja nii nagu arvata oli, siis no grammigi see arst ei süvene. Täiesti fenomenaalne oskus küsida ja siis kaks sekundit peale vastust uuesti küsida, et oota, misjaoks. Nagu tötskääbus.
Igaks juhuks ütlen, et kui plaanid töövõime hindamist taotleda, siis on megaoluline, et haiguslugu oleks äärmiselt detailselt dokumenteeritud digiloos – su kirjelduste järgi ma kahtlen, et selle arsti puhul seal üldse mõni su kaebus kajastub… Pm töötukassa teeb otsuse valdavalt “paberite pealt” ja mida pole kirjas, seda pole olemas.
Minu arsti puhul pole sellist asja siis lootagi, vaatasin ta kirjeldusi digiloos ja selle järgi küll vist ei saa öelda, et mul midagi viga oleks. Nii et ma ei hakka isegi proovima mitte vist.