Advertisements
Kui te oleksite mulle veel mõned aastad tagasi öelnud, et ühel ilusal päeval hakkan ma saunas käimisest aru saama ja seda ka nautima, siis ma oleksin kõva häälega naerma puhkenud. Saun ei ole alati minu teetassike või saunakibu olnud. Aga ma mäletan seda üht õhtut hyttas kui kõik muutus. Ma sain aru, et saunas käimise eesmärk ei ole seda võimalikult vihaseks ajada ning siis võimalikult kaua vastu pidada, et mitte nõrk paista, vaid et saun on omamoodi teraapiline tegevus. Lõõgastav. Nauditav. Seltskondlik ja lõbus, aga mitte läbu.
Saunast sai loomulik osa meie argipäevast.