Kui avastad lapse telefonist perverdi

Ma vist pean vist tänama Maximat, et seal müüakse maailma kõige koledamaid hot dog´i viinereid, sest just tänu nendele viineritele me Norra rahvuspüha tähistamisest pervert-äppideni jõudsime.

Ütleme nii, et veel paar kuud tagasi pidasin ma naiivselt oma last ja ta sõpru ikka veel päris lasteks ega osanud üldse mõelda, et üsna pea ootavad mind ees vestlused, mis noh…panevad mind kohmetuma, aga ma olen ka tänulik, et ta on nii palju avameelne, et me üldse neid vestlusi pidada saame. Ent see pole ka nii, et Ida iga hetk avaneks ja räägiks, temaga peab olema õige hetk ja siis saab kõik jutud räägitud nagu asjaliku noore tütarlapsega.

9 thoughts on “Kui avastad lapse telefonist perverdi

  1. Ma vist ei ole ka selle tundmatu appi sihtgrupp ja esimest korda kuulen, aga tuli meelde, kuidas minu “nooruses” oli selline leht nagu ChatRoulette vms, kus samamoodi olid erinevad inimesed laivis ja siis sai nagu hüpata ühest videokõnest teise. Ja oiiiiii seal oli palju peeniseid 😀 tiinekatena oli muidugi maru naljakas ja tegelikult ilmselt ka põhjus, miks seal luurasime rohkem kui korra 😀

    • Leidsin üles selle äpi – “Video Chat OmeTV — Omegle Random Chat Alternative 2023”, see vist on pmst samasugune asi siis nagu sa kirjeldasid. Ma ei olnud isegi kuulnud sellistest variantidest, sest noh ilmselgelt minu ajal selliseid asju ei olnud ja hiljem ei ole mul kunagi selliste asjade vastu huvi olnud. Eks ma saangi aru, miks nad sinna sattusid, nagu isegi ütled ja 10-aastased on korralikud eelpubekad, et huvi ei saa neile pahaks panna.

  2. Tead.. tee politseisse avaldus. Reaalselt. Võibolla ei tule sellest midagi, aga jääb märk maha – ja kui tegelane on Eestis siis on lootust.
    Meil oli olukord, kus laps (10a piiga) pani mingi find-a-friend äpi ja sealt mingi (fake)piltide järgi u 25a ilusmees hakkas mingit armastusejuttu ajama ja kolisid jutuajamise WhatsAppi. Tüdruk on pre-teen ja no muidugi tahab meeldida. Oli saatnud endast mingi tavalise (õnneks) selfie – aga mine tea, kuhu see jõudnud oleks. Mingi kuues meel on mul ja vist ka see, tead omal apse nö “tell”‘ asju kui ta varjab/ei räägi tõtt – aga et taipasin kysida. Me olime just spaas – seal oleks võinud asjad hullemaks minna kiirelt eks…
    Abikaasa tegi avalduse politseisse – nad võtsid järgmisel päeval ühendust. Käisid lapsega koos ka Laste Majas kohapeal, kus nendega eraldi räägiti. Meile pakuti ka psühholoogilise abi võimalust. Politsei tegi päringud ka teise riiki telefoninumbri järgi, aga no sealt ei tulnud midagi muidugi ja asi lõpetati. Aga vähemalt on number kuskil meie süsteemis olemas ja äkki teine kord on kellelgi abi.
    ja mina olen ka see ema, kes loeb lapse sõnumeid – meil oli siin mingite prankimistega ka jamad, mida laps arvas et on naljakas ja oleks võinud klassikaaslastega suhted väga ära rikkuda.
    Ja meil on Snapchat keelatud pärast neid asju – pole vaja midagi, kus saab ajada suust välja mida tahad ja jälge maha ei jää.

    • kui ta selle äpi ära kustutas, siis ma ei tea, kas/kuidas saan vaadata, kes ja kuidas suhtles. Mulle nii tume ja tundmatu maailm, aga uurin. SnapChati pärast on meil olnud kirglikke kaklusi ja ma siiani püüan leida võimalust, et ta saaks aru, et seda ei ole vaja ning oleks nõus kustutama. Aga aitäh, et oma kogemust jagasid, ma natuke uurin ja ehk tänu sellele saan selgeks teha, miks ma teatud äppe keelata tahan.

  3. See Omegle on jah üks mudamülgas, aga seal saab ka otse reprtida, kui perverdiga tegemist on. Mul laps vahepeal tegi seal ka mõned laivid, lõi end üles ja muudkui lobises – ta küll oli vist siis juba täisealine, aga lõpuks ei viitsinud enam sõkaldest teri otsida..
    Mingis mõttes on tänapäeva noored meist palju targemad – nad oskavad pervertidest teada anda, neid blokeerida jms, st see on mingil määral siiski isereguleeruv süsteem. Meie ahmime viineripiltide peale õhku, aga nemad ei kergita kulmugi. Meie põlvkond ju ka õppis kähku ära, et kui ilus leskmees John sulle kirjutab, siis pole asi õige. Või noh, kõik ei õppinud, aga suurem osa siiski oskab skämmi ära tunda.
    10aastastel muidugi on varavõitu selliste teemadega tegeleda, aga ma sinu asemel siiski liialt ei muretseks.

  4. Oota, selgita mulle palun, MIKS jumala eest ühele KÜMNE aastasele tüdrukule peab rääkima “nii palju kui vajalik, aga nii vähe kui võimalik”?
    Ta on KÜMME! Mis sa mõtled rääkida alles siis, kui ta süütust hakkab kaotama? Siis on juba ammu hilja! Seksuaalkasvatusega tuleb tegeleda võimalikult vara! Mul on endal 9 aastane laps, kellega olen juba ammu kõik need asjad ära rääkinud! Ja kui laps läks teise klassi, siis tuli õpetajalt kiri, et kes veel EI ole seda teinud, siis palun, rääkige kodus need seksi-asjad selgeks, muidu hakkavad lapsed ise avastama- katsetama- teineteisele nokusid ja tussusid näitama jnejne. Ei, nii kaugele see meie koolis muidugi ei läinud, aga kuni mõnelgi lapsel pole selge mis on seks, kuidas see käib jne, siis hakkab üks avastamine pihta!
    Püha jumal, tõsiselt, kümne aastasele lapsele on viimane aeg ära rääkida selliseid asju, mida vanemaks ta saab seda vähem ta sinuga tahab sellest rääkida.
    Pealegi, tuleks sul ka endal üle saada piinlikkustundest seksi ees- sellega annad lapsele edasi sõnumi, et seks ongi midagi piinlikku jne. Alateadlikult, mitte siis meelega, aga lapsed ju näevad sinu reaktsiooni ja kuida sa end tunned. Mu enda sõbranna rääkis, et tema ema ei rääkinud neid asju ja kui rääkis, siis oli ka selline “issandjumal ma suren maha kui piinlik punane nägu ees”. Tänu sellele sõbranna on elu aeg oma kompleksidega võidelnud.

    Ja üleüldse.- kui sa ei räägi seksist jms, siis kust Iida teab, mis on pervert ja miks neid kartma peab?

    • Oota, selgita mulle, kas sa lugesid midagi muud kui ma kirjutasin. Kui ma selgitan, mis on pervert, siis ma tõesti ei arva, et ma peaksin DETAILSELT kirjeldama, mida pervert teha võib, vaid selgitan nii lihtsalt kui oskan. Sest laps veel ei tea sellist sõna, ta ei tea, miks keegi peaks tahtma haiget teha naudingu eesmärgul jne.
      Mul ei ole piinlikkust seksi ees ega sellest rääkimisel, aga ka siin ma ei räägi detailselt kõike, vaid nii palju kui tal on huvi ja kui palju ta küsib. Ma ei ole kunagi öelnud, et seks on piinlik või et tal tekiks tunne, et sellest ei tohi rääkida. See, et kui laps ootamatult midagi küsib, siis mõnikord võtab köhatama küll ja korraks mõtlema, et kuidas ma siis seletan asju, ega see siis piinlikus pole selles mõttes, et “kle mine võta mingi raamat ja uuri ise, ma ei julge rääkida”.
      Alles sel nädalavahetusel me näiteks pidime lastele selgitama, mis on vägistamine. Võtsime kogu seltskonna lapsed ja vanemad kokku ning rääkisime.
      Mis selles vale on, et ma räägin nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik? Teemad saavad arutatud, laps saab oma küsimustele vastused, aga tõesti ma ei näe põhjust selgitada üle. Peaasi, et ta teab, kuidas end kaitsta, kelle eest end kaitsta, mis on loomulik ja hea, mis vale…Mu meelest on see piisav. Või peaksin temaga koos pornot vaatama, sest siis saab ikka kõigest täpselt aru?

Leave a Reply