Käsi südamel, mul on ATH diagnoosidest kõrini. Mul on ka depressioonidest kõrini. Aga see ei tähenda sugugi, et ma seda häiret ja haigust ei mõistaks. Olen alati mõistnud, ei ütle inimesele, kel mure, et kuule, viitsid, tee meile teene ja kao ära, oma valik, et haige oled. Ja olles ise siiski haige olnud (võib valetan endale, et kasutan minevikuvormi, sest mu tuju on viimasel ajal olnud ikka ülitundlik), siis ma tean, et kui on kahtlused, siis tuleb abi otsida.
Kahtlused on mul mõnda aega olnud.
Haigused avalduvad erinevatel inimestel erinevalt. Kuidagi ei saa üheselt võtta,et vot tee nii ja see on ainuõige lahendus.
Palju päikest teile sinna😊
Muidugi ei saa üheselt võtta, aga kui ma mõtlen puhtalt meie enda peale, siis mul õnneks on häid tuttavaid, kes oskavad suunata, et kust alustada. Ega need haigused kõik on sellised salakavalad, ühel hetkel tundubki, et pole ju mitte midagi viga, et mida ma pingutan üle, teisel hetkel mõtlen, et appi, kui see kõik süveneb… räägin nii endast kui lapsest:)