Advertisements
Ma kipun sõna „vihkama“ päris palju kasutama. Ma vihkan kui sajab lörtsi. Ma vihkan kui ma ei saa magada. Ma vihkan kui pean ootama. Ma vihkan kui juuksed on elektrit täis. Ma vihkan kui kaal ei lange. Ma vihkan poolikut remonti. Ma vihkan kui ma ei leia hommikul sokke. Ma vihkan kui ma hilinen. Ma vihkan kui ma ei leia oma toavõtmeid. Ma vihkan paljusid asju. Nagu Salme Reegi tegelaskuju “Kummaline Missis Savage” telelavastusest, kes vihkas kõike lambipirnidest kingadeni.
Tegelikult ma muidugi ei vihka neid ülatoodud asju. Need lihtsalt ei meeldi mulle ja/või ärritavad mind. Vihkamine on nii tugev emotsioon, et ma päriselt vist kasutan seda vaid ühe (inimese) kontekstis. Olen seda teinud kirglikult ja aastaid. Vihanud.