Advertisements
Mulle tundub, et mõnikord me unustame ära, et kõik inimesed ei ole ühesugused. Meile meeldivad erinevad asjad, me kardame erinevaid asju, kõikide hirmude taga ei ole ka alati sügava jälje jätnud lapsepõlvetrauma. Mitte et ma oleks ekspert, aga mulle tundub, et mõned hirmud võivad olla ka irratsionaalsed.
Mina kartsin lapsena, et voodi alt tuleb koll, kes mind varbast näpistab, pimedas toas hüppasin kiiresti voodisse, et koll mu varbaid kätte ei saaks. Käsi südamel, ükski koll ei ole mind lapsepõlves varbast näpistanud, aga mõnikord ma siiani pimedas toas kiirustan voodisse, sest aga mis siis kui seal voodi all on ikkagi koll ja ta tahab mind varbast näpistada.