Advertisements
Nii positiivne on aasta esimest postitust sellise pealkirjaga alustada, aga midagi ei ole teha kui ma olen viimased päevad, võib olla tegelikult juba viimased nädalad end kehvasti tundnud. Otsest põhjust justkui ei olegi, aga mitte miski ei paku rõõmu ja kuidagi nii lihtne on end läbikukkujana tunda.
Võib olla on see nüüd see kurikuulus antidepressantide lõpetamise tagasilöök, mille eest mind hoiatati. Oktoobris ma kilkasin rõõmsalt, et oh näete juba kaks kuud antidepressantideta ja selle peale sain siit sealt kommentaare, et oota pool aastat ära, küll sul neid uuesti vaja läheb. Mõtlesin juba siis, et millised toredad toetavad kommentaarid ja mõtlen seda ka täna, aga võta nüüd näpust – võib olla oli hoopis puhas tõde.