Mis värk nende paljulasteliste perede toetustega nüüd lahti on läinud?

Alustame algusest, et keegi ei väänaks mu sõnu. Ma ei arva, et 3+ lapsega perede emad on sarisigijad, et suuremad pered on saanud lapsed vaid toetuste pärast ja sellest ära elavad ja ma ei kritiseeri perekondi, kus on rohkem lapsi kui üks-kaks. Vastupidi, omamoodi olen ma ehk isegi kade, ma näen Ida pealt kui igav tal on olla üksik laps, aga ma tahan öelda, et kõik on valikute küsimus ja mind natuke (loe:palju) ajab närvi, et korraga on Eestis kõige rohkem tähelepanu saavad kolme ja rohkemate lastega pered.

Meil on Eestis ka nii teisi palju alarahastatud ja raskustes gruppe.

9 thoughts on “Mis värk nende paljulasteliste perede toetustega nüüd lahti on läinud?

  1. 100% nõus sinu jutuga. Mind ajab kogu see lastetoetuse-teema räige võrdsusetuse tõttu nii vihale. Valitsus on niiiii kallutatud. Sellised otsused enne valimis, see pole juhuslik.

  2. Nõus. Kusjuures paljud niinimetatud suurpered on suurpered omast rumalusest-lohakusest (ma tean, mida räägin, olen kuu aega lastekodus hänginud). Ma olen isegi vähem leebe kui sina. Ja üldse. Kui soovime puhtamat keskkonda – ärme saame lapsi. Ühe-kahelapseline pere peaks olema hoopis rohkem au sees (igaks juuks ütlen, et ironiseerin, aga samas on selles suur tõetera sees).

    • Kindlasti kulub toetus alati ära, kindlasti on peresid, kes seda hädasti vajavad, aga on nii palju nüansse, miks ma leian, et see pole ôige. Ja veelkord ma ei pea suuri peresid sarisigijateks voi raha pärast laste saajateks, pûha jeesus. Lihtsalt 🤦‍♀️

  3. Ma ei kommenteeri kunagi, aga nüüd mõtlesin, et toon tasakaalustamiseks vastaspoole arvamuse sisse.
    Kõigepealt tee palun üks väike arvutus – liida enda ja Mareki netopalk, liida summale 80€ ja jaga summa kolmega, saad esimese arvu. Nüüd liida enda ja Mareki netopalk ja liida summale 80+80+100+650 ja jaga saadud summa viiega, saad teise arvu. Ilmselt tuleb üllatusena, et teine arv on väiksem ehk isegi suurpere suurema toetusega on sissetulek ühe pereliikme kohta väiksem. Võid sama arvutuse ka toetusi lisamata läbi teha ja vaadata kui suur vahe siis tuleb.
    Nüüd võrdluseks vanaduspensionär – 44aastase staažiga inimese pension aastal 2023 on 611€, keskmine pension on 654€. Üksi elava pensionäri lisanduv toetus on 200€.
    Miinimumpalka saava üksikvanema sissetulek ühes kuus on 659+80+80(üksikvanema toetus)+toitjakaotuspension või elatis või elatisabi 200€ midagi, kokku u 500€ pereliige.
    Ma võiks nende arvutustega siin veel pikalt jätkata, aga mõte on selles, et iga järgnev laps vähendab pere sissetulekut ühe pereliikme kohta ja suurpere toetus tasandab natuke seda ebavõrdsust.
    Ainult peretoetusest elaval kolmelapselisel perel on sissetulek iga pereliikme kohta 182€. See on alla toimetulekupiiri, nii et sellele lisanduks ilmselt veel toetusi, aga luksuses nad kindlasti ei ela. Vastutustundetuid lapsevanemaid, kes sissetuleku suurenedes selle meelemürkidele vms kulutavad, kindlasti on, aga neid on vähe.
    Pikk jutt kokkuvõtvalt, lõviosa suurperedest on keskmist palka saavad 3-4lapselised. Neile tublidele inimestele kulub see toetus väga ära ja ühe lapsega keskmist palka saavatel peredel pole põhjust kade olla, nende sissetulek ühe pereliikme kohta on endiselt kõrgem.

    • Toetus kulub ilmselt tänases päevas kõigile ära ja kindlasti ei vaidle ma vastu, et tublid suurpered toetusi saavad.
      Aga olen jätkuvalt arvamusel, et seda raha võiks suunata konkreetsetesse teenustesse – huviharidus, vaimne tervis jne.

      • Oletame nüüd, et suurpere toetus võetakse ära ja suunatakse kokkuhoitud raha huvihariduse või vaimse tervise teenuse toetuse suurendamiseks (mõlemad toetused on praegu ka olemas), siis saaks võibolla küll kõik lapsevanemad huviringi eest 5-10€ kuus vähem maksta või huviringi juhendaja õiglasemalt tasustatud, aga suurperedel on sissetulek ühe pereliikme kohta nii palju väiksem, et mingi hulk peab valima, milline laps huviringis saab käia või millises. Selleks, et kogu huviharidus tasuta oleks on kordades rohkem raha vaja kui suurperede toetuse kaotamisest väheneks.
        Üks asi veel, millele väiksematel peredel pole ilmselt olnud põhjust mõelda – juba aastaid on saanud eluasemelaenu intressid ja koolituskulud maksustatavast tulust maha arvata ehk sisuliselt on sisuliselt saab huvihariduse või lasteaiatasult tulumaksu võrra raha tagasi. Mahaarvamisel on aga piirang ees – 1200€ aastas – ja see pole seotud sellega, mitu last sul on. Abikaasaga kokku saab maha kanda 2400€ aastas, ehk 200€ kuus. Pangalaenu intressid ja ühe lapse koolituskulud mahuvad enamasti vabalt piirangu sisse. Järgnevate laste koolituskulusid maksad täie rauaga. Ehk siis suurperedele on huviharidus ja lasteaed kallim kui väiksematele peredele. Ka seda vahet aitab suurpere toetus natuke siluda.

    • Teie M, tulge nüüd ideaalidest alla maa peale. Sellised pered, kus lapsed pannakse vanemate soovidest ettepoole, on kahjuks ikka vähemuses nii ühe, kahe kui enamalapselistes peredes. Kaudsed toetused saavad aidata neid kõige suuremaid abivajajaid, kelle peres kulub lisaraha kohe vanema suitsupaki või pudeli peale, või uue iphone/reisi peale. Selliseid lapsi ei aita ei 60 eur ega 600 eur toetus mitte kuidagi rohkem saada kuskile huviringi või koolitarbeid. Ainus viis, kuidas need kõige suuremad abivajajad midagi saaks, on kui kool/ov pakub neid teenuseid tasuta. Ja need tublid pered, kes hoolitsevad oma laste eest, hoolitseksid ka 60 eur toetusega, oma palgarahast.

  4. Lugeda ei näe aga viimasel ajal ajab see toetuse teema ka mind veidi keema 😀 kurjam küll kui 2 lapsega peres on ette nähtud lapse peale 80€ siis 3 lapsega peres on järsku per face see summa 300 🤨

Leave a Reply to MariineCancel reply