lang="en-US">

Enda halvaks vanemaks pidamine on meisse sisse kodeeritud – Eveliisi eluviis
Site icon Eveliisi eluviis

Enda halvaks vanemaks pidamine on meisse sisse kodeeritud

Advertisements

“Ma ei pea üldse kaua ootama ja üldiselt üks õpetaja laseb meid sisse,” ütles Ida eile kui jälle ta enne kooliukse avamist kooli ees välja lasin autost. Automaatselt tundsin end halva emana. Enne seda olime tanklast läbi sõitnud, sest huviringi/pikapäeva toidu olen talle unustanud juba septembrist tellida (või pigem jätnud tellimata, sest ikka pole veel paika loksunud, millal ja kuidas pärast-kooli aeg lahendada kõige loogilisemalt) ja midagi peab see vaene laps ju pika päeva jooksul sööma. Küpsised kotti ja kooli. Huvitav, kas üks hea ema teeks nii, mõtlesin ma oma peas.

Veel enne seda olin ma lapse sünnipäeval lennanud Oslosse kohtumisele ning sünnipäevakingituse ostsin samuti viimasel hetkel lennujaamast. “Järgmisel aastal ma tahaks, et ta mulle voodisse kingituse ja koogi tooksite,” ütles Ida eile õhtul kui magama läksime, “ma tean, et sel aastal ei saanud, sest sa olid Norras ära.” Nätaki. Automaatselt tundsin ma end halva emana.

Exit mobile version