Täna töölt koju tulles oli mu peas vaid üks mõte – diivan ja Netflix. Järgmine lause võib teile jätta vale mulje, aga mul oli siiralt hea meel, et Dexteril on siin mõningad tervisehädad ja ma ei saanud koos teistega Saaremaale minna ja jäin Dexteriga koju. Jajaa, kuidas saab siiralt head meelt tunda kui lemmikloomal on tervisehädad ja veel vähem mõistetav, et mis mõttes ei taha perega kaasa minna, kuid teate… päris ausalt ma olen eelmisest reedest saati välja puhkamata ning tempo on olnud hullumeelne.

Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama Ida sünnipäevast. See algas juba reedel. Laulasmaa spaas. Muidugi on mul siiralt kahju, et kuupäevad ei mänginud välja ja me ei saanud nö perekonna sünnipäeva pidada Tartus (kus mingil veidral põhjusel kogu minu suguvõsa elab), aga samas oli äge spaas olla ka sellise väikese seltskonnaga. Naised ja üks beebimees.