Ma olen kuidagi telekakaugeks jäänud. Ei, ei, mitte Netflixi kaugeks. Need on kaks eri asja. Aga näiteks kui siin viimase nädala (kauem?) on uksest ja aknast kõik rääkinud “Villast”, siis ausalt, ma ei tuleks selle pealegi, et reality eest raha maksta. Mõistan neid, kes ütlevad, et never ei maksaks blogide eest, sest nii palju on õnneks ka tasuta meelelahutust ja/või võimalusi oma aja sisustamiseks, et peaks napakas olema kui kellegi mõtete lugemise eest maksaks. Täiega mõistan. (Samas olen siinkohal tänulik, et on inimesi, kes minu blogi jätkuvalt tarbivad. Siiras aitäh teile.) Mul on “Villaga” sama suhe. Ilmselt ehk/äkki/võibolla telekas satuks varem või hiljem osa või paari vaatama, aga muul juhul – ei.
Aa, praegu taipasin, et alustasin oma teleka ja reality “arvutust” vapsee valesti. Too “Villa” ju polegi telekas vaid kusagil eraldi platvormil, eksju? See selleks. Lihtsalt tõin välja, et selle saate kohta ma ei saa midagi öelda, sest pole näinud. Tahaks öelda, et ei ole ka teisi näinud, kuid nii hästi mul ei lähe. Mul on kodus eelteismeline tänu kellele ma isegi “Poissmeeste õhtut” vaatasin. Ja pean tunnistama, et lõpuks vaatasin juba vabatahtlikult, sest ma lihtsalt pidin nägema, kas Kevin Kadakal on mõni uus low varuks. Iga saade oli ka.
Ah, mulle just “Vallaline kaunitar” meeldib. Rohkem kui “Villa”, sest seal on palju nooremad. Ja mul on hea meel, et Eestisse jõuavad ka tõsielusaated, kus Laua viin pole põhiteema 😀 Ma usun, et “Rannamaja” puhul tõesti vbl tõsiselt ei võetaks, aga “Vallaline kaunitar” sinna kategooriasse ei kuulu 🙂
Ma villat pole näinud, ei tundu minu teetassike. Aga ausalt see osa mis vaatasin “vallalist kaunitari” oli nii piinlik vaatamine, just seeparast et peaks olema tosiseltvoetavad ja nö esimese Eesti inimesed, a mul oli valus vaadata kogu seda järgi jooksmist. Kuidagi feik ja vale