Suvepuhkused on läbi. Õhtud muutuvad pimedamaks. Pole midagi mõnusamat kui lebada pleedi all diivanil või voodis, panna põlema küünlad, juua piparmünditeed ja lugeda. Olete ju nõus?
Nagu te teate andsin ma oma näpu Elisa Raamatule juba suvel ning peab tunnistama, et olen tõesti lugenud tunduvalt rohkem kui varem. Kuigi jaa, mulle meeldivad paberkujul raamatud, siis kaasa neid kogu aeg tassi ja nii ma mingitel hetkedel, kus on vaja aega parajaks teha või oodata, olen lugemise asemel ikka mõttetult telefonis skrollinud, lugenud tobedaid kommentaare või vaadanud videosid, kuidas keegi pesumasinale peedist trumli teeb. Täielik ajaraiskamine.
Lugesin samuti eelmine nädal ” Kus laulavad langustid”. Väga meeldis. Tahtsin kinno filmi vaatama minna,aga ei jõudnudki.Kino asub kaugel ja ajaliselt ei sobinud.
Siis ostsin raamatu ” Serafima ja Bogdan”. Kuna unistan,et ehk järgmine aasta näen ka etendust Peipsi ääres,siis ostukorvi ta läkski.
Kuna lugesin eelnevalt arvustusi raamatust ja etendusest,siis veits oli eelarvamusi,et äkki liiga raske jms. Aga raamat on tõesti hea.
No ma lugesin raamatut lausa aasta. “S+B” siis. Algus läks nii et ludises, ei saanud käest. Siis korraga vôttis süngus üle ja jäi pooleli. Sel suvel lugesin lôpuni ja no paganama hea raamat. Etendusest ei hakka rääkimagi. Meistriteos!