Site icon Eveliisi eluviis

Lugu sellest, kuidas ma end vanana tunnen ehk must-valge maailm

Advertisements

Mulle nii meeldis eile vaadata neid 1.septembri postitusi sotsiaalmeedias. Kohe päris ausalt. Elevil koolijutsid, rõõmsad vanemad, astrite ja gerberate ja gladioolide kimbud, koogid (kusjuures nii mõnelgi õnneks õigesti “tere, kool” komaga kirjutatud). Ehedad ja ehtsad emotsioonid. Mulle on 1. septembri traditsioon alati meeldinud.

Ei saa öelda, et kool mulle alati meeldinud on, aga 1.september küll. Kogu oma pidulikkusega. Ja kerge pettusega, et terve kooliaasta saabki selline olema. Rõõmus ja naeratav. Aga see selleks. Mulle nii meeldib, et see traditsioon, need pildistamised ja kõik kõik 1. septembri juurde käiv. Ka see, et kui pole päevi, nädalaid varem lauda broneerinud, et koos välja sööma minna, võid väljas söömisest vaid unistada ning ka take away ooteaeg on 40 minutit kuni 1,5 tundi.

Exit mobile version