Advertisements
Ma ei teagi, miks ma hetkel tundsin, et võiks veidike klatšida. Tõsi ju on, et ma võiks õppida oma vigadest ja tean, et ALATI kui ma kedagi kritiseerin või isegi ironiseerin, hammustab see mind ennast tagumikust. Kuid ma ei saa vait olla.
Sest see on nii halb, et on juba naljakas. Me kõik oleme oma elus valetanud. Pisemaid ja suuremaid asju, pole olemas inimest, kes 100% vaid tõtt räägib, või olete te mõnda sellist näinud? Aga kui asi läheb selliseks, et lihtsalt valetamise pärast valetada, siis ma natuke tahan peaga vastu seina joosta. Seda enam kui oma valesid ei mäletata.