Eelmise aasta suvel tuli mul (ja paaril inimesel veel) mõte kirjutada üks natuke teistmoodi armastuslugu. Kirjutada üks päevikustiilis naistekas ja vaikselt hakkasin neid lugusid paberile panema. Selleks, et saaks aimu, kuidas lugu võiks inimestele meeldida jagasin EELMISE AASTA SÜGISEL sellest oma blogis ka katkendeid.
Ma ei tea, kes või kuidas või miks andis vihje ühele või teisele ajakirjanikule, aga korraga hakkasid mu postkasti potsatama küsimused, et kas kirjutan Joel Ostratist elulugu. Nagu dafaq, MIKS ma peaks? Ja edasi läks lumepall veerema, et kirjutangi ja mida kõike. Ma olin vait. Ma oleks ka praegu vait, aga ma lähen ilgelt närvi kui eile plahvatas “pommuudis”, et inimesed lähevad lahku ja kusagilt kaevati välja, et plaanisin raamatut, aga serveeritakse seda, et kirjutan seda NÜÜD ja kättemaksuks.
SkyPluss on ju täielik mudaliiga, rullnokkade ja ajukääbikute raadio, ükski intelligentne inimene ei suuda seda üle minuti kuulata, (enda peal testitud) 🙂 Loomulikult on see 100% Sinu otsus, aga selle raamatu Sa võiksid siiski kunagi lõpetada ja välja anda, Sa oskad loovalt ja vaimukalt kirjutada. Ja äkki on ikkagi vaja ka ….
Päris veider oli see, et Kivisaarel jäi veel õigust üle ka. Kirjutas mulle, et mida ma nende peale vihane olen, et nemad vaid lugesid Õhtulehte, et nad pole ajakirjandus vaid meelelahutus ja ups, sorry kui haiget said.
Nagu ise on inimene nö kiusamise pärast kohtus käinud, aga siis võtab lampi Õhtulehe oma allikaks ja faktina toob välja, et vot kusagil on üks nõme Eveliis, kes raamatut kirjutab. Hull meelelahutus küll!
No Kivisaar on meil ju KIVISAAR, mis teha. Aga küll tema ülbus ja arrognants ka kunagi oma vitsad saab, karma on õiglane.
Pingback: Tippkoka suhted | Eveliisi eluviis