Ma ei tea, kas see kõlab nüüd valesti, aga mul sai korraga inimeste limiit täis. Selles mõttes, et ma tundsin eile, et ma ei viitsi enam korraks kellegagi arvestada. Suvi on lühike, tegemisi palju, inimesi palju, jutte palju ja nüüd kui tööelu uuesti hooga pihta algas, tunnen ma, et tahaks natukene nädalavahetuseti rahu.
Jah, see kõlab tegelikult valesti.
Aga sa ei pea ju iga jumala kord Ida sõpru kaasa vôtma. Kuna siiani seda teinud oled, siis talle on jäänud mulje, et sõbrad alati kaasa. Teinekord äkki alusta temaga plaanide tegemist lausega “mis oleks kui läheks KAHEKESI…”
Ega ma ei võtagi iga jumala kord, aga väga tihti. Olen seletanud, et alati ei pea keegi olema kaasas, võib ka vaid pere olla ja teglt enamuse ajast ta saab aru kui ma ei jaksa, vahepeal genereerib lihtsalt enne kui ma olen jõudnud midagi öelda. Eks ta nats pseudoprobleem on, aga hetkel tundsin et ei taha rohkem kedagi, tahangi kahekesi olla
Halloo, Eveliis!
Kas see teeb sust halva inimese? No mis küsimus see üldse on:)
Ma ei tea, aus küsimus?