Ma olen nii kuradi kurb*

Teate, mõnikord ma mõtlen, et mu perel on õigus. Blogimine on kõige valem otsus, mida ma kunagi teinud olen. Selles mõttes, et olles suvaline mitte keegi, siis ei huvitaks kedagi see, mida ma ostan, mida ma ei osta, kus ma reisin, kus ma ei reisi, mida ma valesti teen, mida ma valesti ei tee. Inimesed eksivad, teevad valesid otsuseid, kukuvad, tõusevad püsti. Kedagi ei huvita. Aga siis on üks loll, kes hobi korras blogib, oma mätta otsast, ja on endale oma vigadega tekitanud sellise maine, et veel aastaid hiljem on tal vihkajate fännklubi (oo, mis sõnademäng!) ja vahet ei ole mida ma teen, ikka on valesti. Nad ei tea, millised on minu tegelikud kaotused nende vigade juures. Ma isegi ei heida seda ette, ma mõistan, sest kõik sõltubki sellest, kummal poolel olla.

Ma mõistan inimesi, kes ütlevad, et palun lõpeta blogimine, sest kommenteerijad teevad sulle (st mulle) teenimatult liiga, kuid ma ikka jonnakalt ajan oma rida ja seda, et “aga igaühel peab ju olema oma hobi”. Ma olen leppinud kriitikaga, see isegi pigem ajab mind naerma, aga siis on hetked, kus ma mõtlen, et millega ma olen selle ära teeninud. Sry, see siin tuleb täiesti lamp enesehaletsuse väljaelamise postitus, aga ma olen kogu oma tööreisi seda kõike enda sees hoidnud ja pean selle endast välja saama.

8 thoughts on “Ma olen nii kuradi kurb*

  1. Tere! See on jõhker,kui vastikult õelad võivad
    mõned inimesed olla.
    Samas on sort selliseid,kes ei oska mõnda seika huumoriga võtta või üldse ei jaga midagi. Aga ma ei saa aru,miks nad vaevuvad üldse lugema siis???
    Sa oled tore,hea huumorimeelega ja pagan- sa näed hea välja!😊Ma ikka imetlen,kuidas Sa oskad nii lahedalt riietuda.
    Mul on hea meel,et triibik paraneb.
    Igatahes soovin Sulle kaunist suve!
    Naudi,puhka ja tunne rõõmu!

  2. Selles konkreetses PK teemas ei toimu normaalset arutelu. See on lihtsalt koht inimestele, kes elavad välja oma õelust, üleolevust ja tahet teisi alla suruda. Ükskõik, mis asi see ka poleks, kõiges leitakse naeruvääristamiseks midagi halba. Leidub selliseid inimesi, pole midagi parata.

    Nii et võta seda PK vähem isiklikumalt ja kõige parem – ära vaeva end seal käimisega ja elu on koheselt 100% ilusam.

    • Selles on sul õigus, et seal saavad inimesed justkui naudingu kui saavad teisi alavääristada, ma ausalt ei pea end nii halvaks inimeseks, et selliseid kommentaare ära oleks teeninud ning teinekord kohe tahaksin, et mõni sealkirjutaja mulle seda kõike otse näkku ütleks, nii tahaks teada, kes on need inimesed, kes nii hästi kõike teavad ja kas nii hästi elavad, et kunagi ei vaja abi.
      PK-s käimine on saatanast, seda teame me kõik, kuid ikka teinekord saab uudishimu võitu. Õnneks ma seal väga tihti (vist) teemaks enam ei tule, aga kui loen, mida teiste kohta kirjutatakse, siis mõtlen küll, et peab ikka paks nahk olema, et kõike seda taluda. Üks asi on kriitika, see on okei, aga teine asi on lihtsalt see vastik ilkumine

  3. PK on mu arust kõige haigem koht üldse. Ma mäletan, et korra, ühe raseduse ajal piilusin sinna umbes nädala jooksul ja siis sain sealt kohe sellise laksu ja trauma, et ei kunagi enam.

    • Krt, miks ma pole sellist traumat saanud (kuigi lugenud enda kohta igasugu solki), et enam uudishimust ka ei läheks lugema. Onneks praegu olen suutnud ennast tagasi hoida, tunnen et ei saaks sealse “tôega” hakkama, loodan, et saan end nii vôôrutatud sellest lollist kombest aegajalt lugema minna:)

Leave a Reply