Reedel kui me peale Ida esinemist kümne paiku õhtul koju jõudsime tahtsin ma vaid diivanile pikali visata, telekat vaadata ja natuke veini juua, rahus ja vaikuses. Eelmise õhtu pikk peaproov ja reedesed etendused (neid oli kolm) olid mind sidruniks tõmmanud.
Lisaks sellele, et ma püüdsin Ida jaoks igaks sajaks juhuks olemas olla (ei olnud), olin ma naiivne ja arvasin, et suudan teatrimelu keskel ka tööga tegeleda (ei suutnud) ja Murphy seadus on ju selline, et kõik asjad juhtusid samal ajal. Just sel hetkel kui ma üht kadunud pakki taga ajasin, kukkus Ida trepist alla ja teised emad pidid mulle seda ütlema. Isegi kui etteheidet seal ei olnud, siis ma tundsin seda ise, sest ma tõesti ei olnud etenduse ajal saalis, vaid eesruumis ja püüdsin tööd teha. Teine samasugune hetk suhtlesin ma kliendiga kui keegi tuli küsima, et kas ma olen Ida ema, et igatahes Ida nutab ja ta oli just teel Idale apteegist rohtu ostma. Jälle tundsin end aasta emana, kõik teised vanemad olid oma võsukeste juures ja tegelesid ka teiste lastega, mina ei pannud tähele mitte midagi.
Lapsevanemaid on teil ju kaks. Jaga vastutust, toomisi-viimisi, teatrietendusi jms. Las mees olla päriselt ka võrdne partner.
On põhjuseid, miks nende asjadega tegelen mina. Pole nii, et mees ei tahaks/taha. Ja kui vaja, siis eks ta muidugi aitab, aga minu tööl saab lubada rohkem paindlikkust ja sellest ka valikud.
Täitsa niisama viskan õhku küsimise, mis saab kui te lahku läheksite ja Mareki nädalale sattuksid kõik need trennid ja proovid ja asjad? 🙄
Hetke olukorras jääks need lihtsalt käimata:)
Ma esmalt küsin, et kas lapsevanemate kohalolek peaproovis ja kõigil etendustel on kohustuslik? KOLM etendust??? Pelgalt selle üleelamise eest oled sa minu silmis kangelane :D. Ehk et ma saan aru, et muud asjad (teatritunni ukse taga istumine) on logistikast tingitud mõistlikuimad hetkelahendused, aga juhul, kui neil etendustel olemine otsesõnu kohustuslik pole, siis jumala eest, jäta enda vaimse tervise huvides vähemalt sellised asjad ära :). Ida jaoks on vast piisav, kui oled täiega kohal ühel etendusel. mitte kolmel pluss peaproov?
PS! Kas Ida linna kooli panek ei oleks kaalumise koht? Ehk et saaksite hommikul-õhtul koos liikuda, huvitegevuse linna koondada? Või see muudab jälle siis elu keeruliseks, kui sina töiselt ära ja Marek peab majandama? Hull on selline logistika 🙁
Ei, peaproovis ega ka kolmel etendusel ei pea kohal olema, aga noh jälle logistika. Peaproov kestis viis tundi ja ma ei viitsinud edasi-tagasi sõita (kütuse hind pole ka eriti hea), seepärast istusin esimesed kolm tundi ühes kohvikus, pargis, käisin turul ja olin peaproovis vaid viimased 1,5 h. Etendustega oli nii, et tegelikult viisingi ta proovi hommikul ja läksin ise ära, läksin peale esimest etendust kohale ja siis juba etenduste vahed sellised, et kahe esimese vahel ei læinud enam kuhugi, teise ja kolmanda ajal käisime Idale rohtusid ostmas ja söömas ning mina läksin kohvikusse passima:) Ja tead mul oli tegelikult hea meel, et olemas olin, sest seal ikka neid asju juhtus ja niigi olin rongaema, kes 100% kohal ei olnud. Ühesõnaga, eks see logistika ongi peamine mure.
Linna koole kaalusime ka, aga seal samuti omad mured ning ei tundunud mõistlik lahendus.
Kurnav on kõik see ise-linnas-tööl-kool-maal-huviring-linnas-rutiin, aga nagu kirjutasin ka eelmise kommentaari vastuseks, olengi väsinud kohati, aga lapse nimel ikka kiman edasi ja passin huvikoolide ukse taga:D
Mhmh, ma saan väga hästi aru :). Millalgi eelmisel kevadel Paldiskis tunde ujula ukse taga autos raamatuga veetes (sest võistlusi vaatama ei lubatud ja kuskile minna polnud vahepeal mõtet) vaatasin, et ma olen alaarenenud soccer mum – pooltes autodes heegeldati, mul oli ainult raamat kaasas 😀
Ma seda mõtlesin, et kui muidu on lootus-ootus, et laps kasvab ja lokeerub ise punktide abc vahel, siis teie elukoha puhul vist seda varianti ei tulegi enne, kui Ida load saab? :). See tundub hirmutav perspektiiv.
Alaarenenud soccer mom😂😂😂
Ei, tglt Ida saab ilmselt ikka ise ka liikuma uhistranspordiga, noh vaid nii et ohtul tuleb ikka rongile vastu minna, aga see 10km edasi-tagasi tundub meelakkumine 120km asemel, mis hetkel😀
Tunnen päris tihti sama mida sina. Mul on lapsi kaks ja huviringid 30-50 km kaugusel kodust. Peres 1 auto ja mees töötab samuti 50 km. kaugusel kodust mis minu jaoks tähendab mehe tööle viimist hommikul- koju tagasisõitmist ja peale kooli/ lasteaeda huviringidesse sõidutamist( seda mitte iga päev) Laste ujumisvõistlused/ teatrietendused/lauluvõistlusel/esinemised nädalavahetuseti. Töötan küll kodus ja poole kohaga kuid ikkagi jookseb kõik vahepeal kokku, eriti veel kui lapsed samuti üleväsinud ja näitavad oma kõige”imelisemaid” iseloomujooni. Usun, et vahepeal tunda ennast nii kehvasti ongi okei. Samas pole jällegi imelisemat tunnet nähes oma last laval laulmas või näidendis mängimas. Mina korrutan endale pidevalt, et lapsed on väikesed ainult korra ja meie ülesandeks ongi neile võimaldada piisavalt huviringides käimist ja eriti veel siis kui laps seda ise kõike naudib. Samas ei tohi iseennast ära unustada ja klaasike veini õhtul ja vaikuses aitab ka minul jälle ennast koguda. Sai väga pikk kommentaar aga kohe tundsin samastumist. Jõudu ja jaksu Sinule- oled hea ema ♥️
Jaa, olen nõus, et pole midagi toredamat ja ilusamat kui last näha nautimas seda, mille nimel nad nendes trennides ja ringides käivadki, seepärast vingungi, aga teen seda ikka edasi ja isegi ses mõttes hea meelega, sest arvan, et kui lapsele meeldib, siis tuleb seda toetada…Ja kui ise käia ei saa ühistranspordiga, siis peangi mina käima. Olengi mõnikord väsinud ja torisev, kuid see läheb ka üle
Tohib, ma uurin, palju sul kuus sedasi bensiinile kulub? Või siis, palju teil kulub? Sest mees ju käib ka autoga tööl?
Kas see poleks variant, et üürite selle raha asemel linna korraliku korteri ja veedate maal nädalvahetused? No vahel ehk ka nädala sees, kui suur isu peale tuleb.
Ma ausalt öeldes isegi ei tea palju kütusele kulub, ple julgenud kokku arvutada. Eks need korteri mõtted on peast läbi käinud, aga jäänud ka sinna paika…