Elu kapedega. Peaaegu neli kuud.

Need, kes ütlesid, et kapedega on võimalik ära harjuda, valetasid. Tegelikult ikkagi ei ole. Nad segavad päris palju. Aga nendega on võimalik elada ja hakkama saada. Ja see vastas küll tõele, et nende elastikute kinnitamine, mis tundus alguses täiesti võimatu ülesanne ja ma pusisin peegli ees nii kaua esimesed korrad, et arvasin, et lihtsam on söömine järele jätta kui neid suust võtta ja tagasi panna, on muutunud lapsemänguks. Pole jätkuvalt kõige graatsilisem tegevus, kuid käib kiiresti ja nii, et teised ei pane tähelegi. Mugavam on muidugi need enne söömist vannitoas/wc/kusagil nurga taga eemaldada.

Mis mõttes nad kõige enam segavad?

4 thoughts on “Elu kapedega. Peaaegu neli kuud.

  1. Peamine,et ise rahul oled tulemusega.
    Minu arust oled Sa alati ilus olnud- ei tea,kas sisemine ilu on nii suur,et ei ole osanud välimisi pisivigu näha?Igatahes ehtne ja loomulik😊

  2. Mul on raviplaanis 54 kapet, 10-päevase intervalliga. Jäänud veel 100 päeva. Nendega harjub, aga tüütud on ja vahepeal tekib mingi mentaalne blokk ja mul on tulnud sekka petupäevi, kui ei kannagi ja panen alles ööseks. Tundub, et midagi hullu pole see teinud, sest uued kaped muidu peale ei mahuks. Igal juhul eelistan jätkuvalt kapesid breketitele, mis ma enda jaoks välistasin.

    • Tüütud on tõesti ja kuigi ma alguses ajasin ikka breketeid taga, siis täna hea meel, et jõudsin kapedeni. Breketid polnud ka meelakkumine ja see pingutamas käimine… võehh. Kaped on lihtsalt tüütud😁

Leave a Reply to Eveliis Cancel reply