Ärge kiusake ja oodake mult midagi, mul oli raske lapsepõlv!

Ma tunnistan ausalt, et ma olen üsna sõjakalt* meelestatud. Ega ma täpselt ei teagi, mis selle põhjuseks on. Võimalik, et minu sõjakuse taga on sõjauudised ja teatud inimeste pinnapealsus ning tähelepanuvajadus ajab mind selle kõige valguses, mis meie ümber toimub, lihtsalt närvi. Ilmselt pole ma ainus, sest siit ja sealt sai näha ja kuulda samasugust kriitikat, mis tuleb minu suust.

Klassika on siinkohal nüüd soovitada, et kui ajab närvi, siis ei tasu jälgida. Teate, otseselt ei jälgiga, aga jätkuvalt on see nagu kehv reality, millele uudishimust ikka viskad pilgu peale. Oled kindel, et uudishimust, mitte hoopis soovist ära panna või end parema inimesena tunda, küsib mõni kindlasti. Vastan üsna ülbelt, et mu standardid on kõrgemad. Nii vähe pole vaja, et end paremana tunda.

2 thoughts on “Ärge kiusake ja oodake mult midagi, mul oli raske lapsepõlv!

  1. Järjekordsed vabandused, et ilma raha maksmata sain blogipostitust lugeda, tundub, et maksumüüril on jäneseurud sees.
    Teksti end osas olen sajaga nõus. Väga paljudel meist on lapsepõlves ja hiljemgi olnud voodi all mõni koll, kelle vari välgatab siiani, aga neid ei saa jäädagi vabanduseks tooma. Kaua inimene kratsib seda kolli voodi alt välja, et kolli kilbina kasutada, ja siis jälle voodi alla tagasi toppida. Et oleks õigel ajal hea käepärane võtta. Ah, ebareaalne…

Leave a Reply to Auka Cancel reply