Ma mäletan oma kooliajast, et peale vaheaega kirjutasime me suht iga kord eesti keele tunnis kirjandi teemal “Minu vaheaeg”. Mul oli alati seda hea meel kirjutada, sest vaheajad olid nii lõbusad, täis vahvaid mänge ja külastusi, isegi reise välismaale. Samas mäletan ma, et mitte kõik ei tundnud sellest kirjutamisest rõõmu, sest mis sel vaheajal siis ikka nii erilist juhtuda sai.

Noh kui Ida peaks kirjandi kirjutama, siis ta saaks kirjutada, et oli haige ja ei teinudki midagi. Või kas ikka ei teinud? Me mahutasime paari päeva sisse ehk nädalavahetusse terve vaheaja jagu tegevusi.