Mõtteid. Olukorrast. Sõjast. Haigusest. Lastest. Tööst.

Elagu ravimid nagu “Sudafed”! Kui te olete nagu mina, kelle nohu totaalselt rivist välja lööb, siis see on ainus ravim, mis mind aitab ja tänaseks olen end suutnud nii palju kokku klopsida, et saan rahus homme kell 3.30 ärgata, et lennukile minna. Kas see pikas perspektiivis kõige targem mõte on end niimoodi jalule turgutada, kes teab, aga antud hetkel on mul ausalt öeldes suva. Ma olen endale pannud mingid eesmärgid, mida ma tahan saavutada ja nende nimel olen valmis pingutama, kui hakkama ei saa, siis on aega end siin ravida küll ja veel.

Tegelikult on see veider, kuidas me Idaga mõlemad peale eelmisel aastal koroona läbi põdemist oleme siiani üsna kehva tervisega. Iga väiksemgi külmetus niidab maha ja väsimus on pidev kaaslane. Eile hakkasin mõtlema, et minu puhul võib olla ka see, et ma tegelikult ei lasnud oma kehal haigusest taastuda ja hakkasin kohe ringi trallima. Oleks pidanud rahulikumalt võtma.

Leave a Reply