Kui te olete Rootsiga kokku puutunud, siis te teate, mis on «fika». Minu arvates on see üks toredamaid asju, mis on välja mõeldud. Ma ei pea silmas vaid seda, et inimesed omavahel fikavad, vaid, et ka töökohtades on «fika». Näiteks käisin ma kohtumisel arhitektidega, kus mind kutsutigi konkreetselt kohale pärastlõunasele “fikale” tooteid tutvustama. Lisati juurde, et “pole kohustuslik, aga soovituslik ka fika-saiakesed kaasa võtta”. Kas pole mitte äge koosoleku/kohtumiste vorm? Ei ole mingit pinget (või noh pinge on alati, et kas läheb hästi, kas toode meeldib ja nii edasi) ja kõik on vaba ning lõbus. Ei mingeid igavaid presentatisoone, vaid vabas vormis… fika noh.
Fikast hoolimata kui te arvate, et kõik läks tänase päeva juures ludinal, siis te eksite. Ma olin just hommikul vaadanud üht Facebooki meenutust, kus me Idaga katkise autoga teele jäime ja mõtlesin, et tunnen natuke neist seiklustest puudust, natuke. Mõeldud-mõeldud. Äpardusi oli tänane päev täiega täis.