Armastuslugu

Ma hakkasin ühel õhtul kirjutama. Üle pika aja. Tuli selline tunne peale, et tahaks kirjutada ja üks teistmoodi armastuslugu tuli silme ette. See ei ole kindlasti mitte juhtunud minuga. Kas ta üldse kellegagi päriselt juhtunud on, seda ma ka ei ütle. Jagan lihtsalt ühte killukest mustandist.

11 thoughts on “Armastuslugu

  1. Ma juba tunnen, kuidas see mind ärritas, no ei talu kohe sellist ruölimist, ei talu:) ma ikka loodan , et küll jumal lõpuks ikka näeb. Kuigi elu on kahjuks näidanusd, et mingil põhjusel alati ikka ei näe küll. See ajab kohe vanduma.

  2. Oeh, ma võin puusse panna, aga esimese lõigu järgselt tundsin kohe oma kunagise ülemuse ära. Ja ma arvan, et see tunne ei eksi. Oma silm ei ole, küll aga oma kõrv on olnud korduvalt tunnistajaks. Minu ainus küsimus on, et ei tea kas sellised inimesed päriselt ka välja kasvavad oma käitumisest. Klantspilt on ju veenev 🙂

  3. Pingback: Panen jah kaante vahele! | Eveliisi eluviis

Leave a Reply to Eveliis Cancel reply