Ave tuletas meelde ja otsisin välja – ema pesu kuivama panemise õpetus aastast 2011. Nagu näha, pole kümne aastaga midagi muutunud. Ikka on ta sama ahastuses, et ma ei õpi.

***

Pesu kuivama panemise õpetus

Nädalavahetusel tuli mul ema juures külas olles ka kodutöödele käed külge panna. Pidin aitama emal pesu kuivama panna (mis minu arvates on üks jubedamaid kodutöid peale põrandapesemise). Mis seal siis ikka keerulist saab olla, mõtlete te? Aga tuli välja, et saab ikka küll.
Kui ma olin viimase sokipaari nöörile riputanud, panin ma tähele, et ema samal ajal kõik minu riputatud pesu uuesti nöörile riputas. Sokipaarini jõudes hüüatas ta ahatusest: “No kes see siis niimoodi sokke kuivama paneb?” Ma ei osanud midagi öelda. Selgus, et sokid tuleb panna kuivama ükshaaval ja soovitavalt nii, et pesulõks jääks talla alla, et pärast kuivamisejälge näha poleks (kuigi kinga sees ei näe seda kuivamisjälge ju niikuinii keegi?). Kõik pluusid ja püksid käis ta ükshaaval üle. Ainult kaks käterätikut jäid puutumata, kuigi…
“Tegelikult paneks ma need ka teistmoodi kuivama,” ei jätnud ema siiski mainimata. Mis seal vahet on, kuidas üks käterätik kuivab, ei saanud mina aru. “Esteetiline peab ka jääma…et oleks ilus vaadata,” selgitas ema, nagu oleks see kõige loogilisem asi maailmas.
“Miks sa siis üldse lased mul pesu kuivama panna, kui niimoodi kulus sul kokkuvõttes kaks korda rohkem aega?” küsisin ma.
“Selleks, et sa õpiks!” lausus ema.
Ta on mind varem ka püüdnud õpetada, kuidas isegi triiksärke niimoodi kuivama panna, et neid pärast triikida ei tule, ometigi ei ole ma seda nippi omandada suutnud.
Aga võib-olla suudan ma nüüd meelde jätta,kuidas sokke kuivatada?