Vaatasime meie ka eile Eurovisiooni teist eelvooru. Mina ei vaadanud seda absoluutselt mingite ootustega, lihtsalt olen aastast aastasse vaadanud ja kuigi juba mõned viimased aastad tundub mulle, et enam ei paku seda pinget kui vanasti, siis vaatan ja loomulikult hoian alati ka Eestile pöialt. Isegi kui laul ei meeldi ja neid on päris palju olnud, mis mulle üldse meeldinud pole. Maitse asi. Ei meeldinud mulle ka Uku laul, selles suhtes olin ma ka nende seas, kes arvasid, et ta edasi ei saa. Sellised nö ilusad popplood on lihtsalt oma aja ära elanud, muud põhjust ei olegi. Aga mitte Ukust ei taha ma rääkida, laul lauluks, minu arvates oli ta esitlus siiski väga hea ja võrreldes nii mõnegi teise looga oli ta minu arvates finaalivääriline. Minu arvates.
Aga võib-olla ma ei hinda objektiivselt, sest vaikimisi ju hoidadki enda omadele pöialt ja pead teistest paremaks. Mulle tuli sellega seoses meelde kui me 2000. aastal Norras koos Britti ja Arnega Eurovisiooni vaatasime. Tookord esindas Eestit Ines lauluga “Once In A Lifetime”. Mulle hullult meeldis see lugu. Eurofännidele ka vist meeldis ja laulule ennustati head kohta. Norrat esindas tookord tüdrukute/naistebänd Charmed. Minu arvates oli nende lugu kohutav, aga Britt ja Arne elasid sellele kaasa ja ilma liialdamata pidasid seda tolleaastase “Eurovisiooni” parimaks looks. Inese esitluse kohta ütlesidki mulle viisakusest, et täitsa tore laul, aga vot Norra laulu vastu ei saa. Läks nii, et Eesti sai 4.koha ja Norra 11. koha. Arvake, kas norrakad olid pettunud. Mitte vaid Britt ja Arne, vaid norrakad üldiselt. Mis mõttes 11. koht! Neil oli ju nii hea laul. Hinnake ise!
Ja siis eile Eurovisiooni vaadates kui Marek kommenteeris, et Poola laul on küll kohutav, jäin ma selle 2000. aasta meenutuse peale mõtlema. Kas ei ole nii, et me ise hindamegi alati oma laulu teistest paremaks? Mitte vaid eestlased, vaid kõik rahvused? Vahet pole, mis laul on, ikka ju midagi kõnetab rohkem kui mõne teise riigi loo juures? Okei, muidugi on ka mõned lood, mis tõesti ongi teistest peajagu üle ja võidavad, aga on ka lugusid, mis minu arvates üldse ei oleks tohtinud võita. Neta kanalaul tuleb esimesena meelde. Ja kui ma oleksin eile vaadanud Eurovisiooni koos Klaudiaga, kas me siis oleksime ka öelnud, et Poola laul on kohutav ja kas ta oleks meiega nõustunud? Ka Klaudiaga olen ma Eesti Laulu koos vaadanud ja ma mäletan väga hästi ka seda, et meie maitse ei kattunud üldse.
Ühesõnaga. Mina pidasin eile Uku esitlust väga heaks. Aga võib olla sellepärast, et ta on ikkagi oma?
Uku esitus oli tõesti hea, aga no laul…. parima tahtmise juures ei saa seda vingeks looks pidada. Kümme-kakskümmend aastat tagasi oleks täitsa OK olnud. Mu jaoks läheb ta sinna Veronaga samasse kanti.
Mis mind imestama paneb, et loen siit-sealt kuidas blogijad peavad kanalaulu üheks halvimaks läbi aegade. See on mu lemmikuid! Täiesti eristuv, meeldejääv ja kusjuures vokaalselt väga keeruline. See oli ka üks väheseid mis noori (pean silmas varateismelisi ja sealt alla) on kõnetanud, üldiselt on eurokal ikka selline 35+ vanuserühma muusika. TikTokis on too vist samuti väga popp lugu.
Jah, mu meelest ka Veronaga samasse kanti. Lood, mis just 10-20 aastat tagasi oleks töötanud. Aga tõesti esituse kohta ei saa midagi halba öelda.
Kanalaul on tõesti mu jaoks k-o-h-u-t-a-v! Jah, selles mõttes võib sul olla õigus, et kõnetas ka nooremat sihtgruppi, aga mu maitsemeele jaoks liig
Kanalaul hakkas mul alles Birgiti esituses meeldima. Paistab, et ei oska ma erapooletu olla. Kui eestlase suust, siis hea 😄