Uusarendustest mööda sõites leian ma end tihti mõttelt, et kes on need inimesed, kes nendele koledatele kastidele tormi jooksevad. Eriti veidrad on minu jaoks need üksikud kastid, mis asuvad Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel, näevad välja nagu veidike moodsamad naabrid, aga on põhimõtteliselt samasugused kastid nagu need tavalised paneelikad. Millele ka kunagi tormi joosti. Millega need kastid inimesi võluvad?

Ma saan aru, et igal ajastul on oma nägu ja ma üldse ei ole moodsa arhitektuuri vastu, vastupidi – moodne arhitektuur võib olla fantastiline. Mu silm läheb muidugi rohkem särama nähes barkoseid mõisaid ja gooti kirikuid, mulle meeldib jalutada mööda vanalinnasid, nendes on mingi elu ja lugu. Kuid samamoodi lähevad mu silmad särama Oslo Barcode´il jalutades. Seega ei saa mulle kindlasti ette heita, et olen moodsa arhitektuuri vastu.

• 

Kui ma millegi vastu olen, siis selles vastu kui lihtsalt kõik vana ja väärikas kiiresti maha lammutatakse, et asemele ehitada midagi moodsat. Või selle vastu kui asjad omavahel kokku ei sobi.

Ma saan aru, et näiteks Tartu Emajõe äär oli täis vanu ja lagunenud puulobudikke, kuid absoluutselt ei saa aru, miks see tänav pidi muutuma nii kastiliseks ja kandiliseks. Vaadake seda vana pilti ajast, millal majad ei olnud veel puulobudikud. Selles tänavas on isikupära. Kuubikud on külmad ja kõledad. Ma ei ole küll ei asjatundja ega ekspert, aga mul on alati nii kahju kui ei taheta hoida ajalugu. Mitte et oleks pidanud puulobudikke hoidma ja/või taastama, aga natukene võiksid ju arhitektid/planeerijad püüda anda edasi linna hõngu, ajalugu. Et oleks “väike puust linn”, mitte kandiline ruubikukuubik, mis kuidagi heade mõtetega kokku ei lähe. Jälle ikka meenuvad ühed laulusõnad, et “remont on tehtud, võib uksed avada” ja Prangli kaunimaks tegemise lugu. Ikka kõik tuleb asendada kuubikutega.

• 

• 

• 

Teine ja mu meelest veel jõledam trend on panna kokku majad, mis omavahel üldse ei sobi. Kuidas need kaks maja saavad kõrvuti eksisteerida? Moodne arhitektuur ja loomulik asjade areng, ütlete? Noh eks Harju tänavale kirjanike maja projekteerinud arhitektid arvasid sama. Kas keegi arvab täna, et see sobib sinna ja on moodne? Või peaks ikka arvestama ümbritsevaga?