Selle terminiga rutvusin ma Marimelli blogist, varasemalt ei olnud ma selle peale kunagi mõelnud. See tähendab, et mul on küll brände, mida ma armastan rohkem kui teisi (nii blogija kui mitteblogijana), aga ma ei kujutaks ette, et tarbiksin vaid neid brände. Näiteks on mul aastaid olnud lemmikuteks Lacoste tennised, Lacoste kui firma meeldib ka aastaid, aga nüüd tahan ma hoopis Karl Lagerfeldi tenniseid. Samas kasutan ma reaalselt aastakümneid ühte ja sama huulepulka (lisaks ostan muidugi ka teisi), nii et selles mõttes võin ma öelda vist, et olen YSL-ile brändilojaalne. Pesu ostan ka peaegu, et vaid kahest kohast, kuid ikka tuleb ette, et leian midagi meeldivat mujalt ja jagan blogis ka selliseid leide. Ise ostetud, ise kiidetud, keegi ei saa ette heita ei üht ega teist, et ei ole brändilojaalne.

Nüüd jõuame me koostööde ja brändilojaalsuseni blogijana. Marimell on öelnud, et nemad on truud vaid nendele brändidele, kellega nad koostööd teevad, et muu on justkui vastuolus nende põhimõtetega. Ühelt poolt olen ma nendega nõus, sest kui mind suunamudijate juures midagi häirib, siis on see see, et raha ja asjade eest võetakse vastu eranditult kõik pakkumised. Nii on üsna koomiline vaadata, kuidas ühel päeval on lemmik toode X ja juba järgmisel päeval toode Y. Ei mõju kuidagi usaldusväärselt ja ausalt öeldes jätab halva maigu ka nendest turundajatest, kes üldse oma kanaleid ei vali. Aga see selleks. Ma ei ole kriitiline selle suhtes, et suunamudijad erinevaid asju reklaamivad kui seda tehakse hästi, nii et ei ole “uus lemmik” iga kord, vaid lihtsalt (hea) sisuturundus kui selline. Minu meelest võib nii päris häid soovitusi saada. Ja ausalt mulle endale tundub, et kui ma aastast aastasse vaid Magrada asju kiidaks, siis muutuks see ka lugejale igavaks. Mulle endale ka. Selles mõttes ei ole ma absoluutselt brändilojaalne.

Aga ärge saage sellest valesti aru. Näiteks olen ma aastaid käinud Medemises oma kortse silumas. Ausalt, ei ole tegelikult olnud ühtegi teist kliinikut, kuhu ma oleks julgenud minna seda tegema esimene kord. Medemis võrdus minu jaoks kvaliteedi ja usaldusväärsusega ning ma ei pidanud selles pettuma. Olen käinud seal koostöö raames kui ka ise tasunud (soodushinda), ja käin seal jätkuvalt. Juba homme ootab mind ees “küpsisega kuradi” kolmas eemaldus ja ma ei jõua seda ära oodata, sest lootus on, et 20 aastat tagasi tehtud jube tätoveering kaob igaveseks ajaloo prügikasti. Ma olen teinud koostööd ka VIP Medicumiga. Juba tookord küsiti mult, et kas see ei ole “brändilojaalsuse” rikkumine. Miks peaks? Ma olen uudishimulik inimene, ma tahan erinevaid kohti ja tooteid ja teenuseid katsetada. Üks ei välista teist ja mul ei ole plaaniski neid kohti omavahel võrdlema hakata. Paar nädalat tagasi peeglisse vaadates hakkasin ma tähele panema, et saan jälle oma otsmikku liigutada. See ei meeldinud mulle. Minu töökoha kõrval asub Mari Laasma ilukliinik. Astusin sinna spontaanselt lõunapausi ajal sisse ja uurisin, millal nende juures saaks end jälle siledaks süstida. Selgus, et neil tekkis ootamatult 15-minutiline paus ja mul oli lihtne lõunapausist nende juurest läbi hüpata. Ei mingit ajakulu. Kui ma oleksin pidanud ekstra kuhugi minema, siis oleksin ma läinud loomulikult Medemisse, kuid mugavus luges ka midagi. Mari Laasma juurde julgesin ma minna, sest tean teda natuke tänu beebigrupile, kus me koos olime. Ma olin üsna veendunud tema töö kvaliteedis ja tahtsin ka uudishimust katsetada. Kas ma kiidan ja soovitan teda nüüd? Jah, Absoluutselt. Kas ma kiidan ja soovitan Medemist? Jah, absoluutselt. Kas ma kiidan VIP Medicumi? Jah, absoluutselt. Mulle meeldib kui on erinevaid kogemusi. Ja neid kogemusi jagan ma hea meelega ka oma lugejatega.

Täpselt samuti nagu mult on palju küsitud meie “koduloomade” kohta. Marek on Kärcheri usku. Ma mõistan teda, sest ausalt, see põrandapesumasin on isegi mind koristama pannud. Ma soovitaks seda igale inimesele une pealt ka. Nüüd aga lisandus meie majja Electroluxi varstolmuimeja. Kas ma soovitan seda? Issand jaa! Isegi Marek pidi tunnistama, et see ei jää Kärcherile alla. Eile pügasin natuke Dexterit ja ilma mingi probleemita olid karvad järgmisel hetkel Electroluxi poolt ära söödud. Vaev – null. Nii et ma ei saaks kuidagi öelda, et soovitan vaid üht.

Minu suureks kireks on Eesti looduskosmeetika (ja disain). Siin kohal pean ma vist küll ausalt ütlema, et Magrada toodetele ei ole ma veel võrdset leidnud, see on hetkel minu absoluutne lemmik, olen oma skeptilistel sõbrannadel (noh nendel, kes arvavad, et suunamudijad reklaamivad niikuinii kõike ja midagi halba ei ütle) lasknud siin neid tooteid proovida ja nemad ka ära mudinud. Aga jällegi – mulle meeldib proovida ka teisi tooteid. Oma Care on üks selliseid, mille avastasin tänu Mari Jaanuse blogile ja olen selle eest väga tänulik. Hoia kehakoorija kinkis mulle sõbranna. Julgen ka soovitada, aga olgu teile siis teadmiseks, et see sädeleb päris vahvalt, nii et kui (järgneb natuke liialt informatsiooni) pissil käia, siis saab end tunda nagu olekski ükssarvik, kes sädelust pissib, sest ka wc-paber on pärast sädelev.

No vot. Selline mittelojaalne blogija ma olengi. Ei kiida vaid üht brändi ega toodet, vaid katsetan hea meelega ja jagan kogemusi. Hea või halb, ma ei tea. Aga nii nagu väljaspool virtuaalmaailma ei osta ma vaid üht kindlat veini, sulajuustu, leiba, jalatseid, kleite, nii ka siin. On kindlad lemmikud, mille juurde ikka ja jälle tagasi jõuan või tarbin uute katsetustega paralleelselt, kuid vaid teatud brändile lojaalne ei saa ma kunagi olema. See oleks liiga igav.