Kui ma teismeline oli, siis pidin ma ikka aegajat ema suust kuulma, et kui sa ei tee nii või naa, siis sa ei saa ülikooli sisse, siis sa ei jõua elus kuhugi ja sinust ei saa kedagi (mäletate ju küll, et minust pidi saama vähemalt mõne riigi suursaadik nagu Ene pojast). Suursaadikut minust ei saanud, kuid ma julgen öelda, et koolis on piisavalt käidud, hea haridus omandatud, kogemused tänu stipendiumitele saadud ka välismaalt ning töökohtadega ja saavutustega ei ole ka kurta. Mina olen eluga rahul ja ema peaks ka rahul olema, et tema manitsused ikkagi teatud määral vilja kandsid. Välja arvatud see suursaadiku osa. (Sry, aga emme kallal lihtsalt peab aegajalt norima;) Milleks need emad muuks ikka on?)
Eilse “Kuuuurija” peale (ma isegi ei tea, miks me seda vaatasime) jäin mõtlema, et tänapäeval poleks sellisest manitsusest mingit kasu. Ütleksid lapsele, et kui sa ei õpi, siis saab sinust Onlyfansitar ja see ei mõjuks ähvardusena, vaid “oh, lahe, easy money, paljad pildid netti üles ja ei pea minema ei kooli ega veel vähem mõtlema, millist tööd tegema hakata.” Vabandust, ma vist juba ka eksin – paljalt internetis poseerimist nimetatakse ka vist täna juba tööks. Oh boy, kus midagi valesti läks, et tuhandeid jälgijaid ja oma tagumikupiltidega poseerimist tööks nimetatakse? Või noh, ma saan aru küll, et maailma vanim amet on lihtsalt natuke muutunud ja tõepoolest seda ju saab tööks nimetada, aga tsiteerides klassikuid – “tule taevas appi!“
Ma loodan, et ükski 18-20aastane inimene seda postitust siin ei loe, sest ma ei viitsiks lugeda neid kommentaare, et aa, jälle kade, sest ise enam ei saa, sest sul poleOnlyfans keha või sa lihtsalt nii vana, et ei tea enam, mis popp on. Vaatasin neid Onlyfans ristiemasid ja suunamudijaid ja mul hakkas päriselt kurb. Kurb, et see on kõik, mida naised elult tahavad. Ma ei ole feminist, pigem kohati hoopis vanamoodsate vaadetega, aga krt noh, naised on näinud vaeva, et võidelda välja endale valimisõigus, liikunud pliidi ja põlle tagant välja poliitikasse, väidetavalt rinnahoidjaid põletanud, saavutanud võrdõiguslikkuse, aga mille nimel. Selleks, et aastal 2021 ei peaks enam käima koolis ja tööl, sest olemas on Onlyfans ja sugar daddy´d, kelle otsimine/leidmine on ka omaette tööliik nagu ma aru olen saanud.
Okei, ma püüan mõista, et oled noor ja ilus ning tahad end tunda atraktiivsena, aga ma reaalselt püüan mõista kui kaua siis sellise asjaga karjääri teha saab. Elu lõpuni? Aga kui ei saa, kui enam ei osta keegi kuutasu eest paljaid pilte? Kui tulevad uued ja ilusamad kehad peale? Mis siis edasi? Ahjaa, selleks ajaks on ilmselt olemas korralik sponsor ja ei pea mõtlema selle peale, kuidas edasi elada. Ma ausalt ei kujutaks ette, et olla paljas internetikuulsus ja sellega raha teenimine oleks mu elu saavutus. Jajaa, kindlasti kirjutatakse 1-2 elulooraamatut, enesabiraamatut ja osaletakse ka mõnes reality-saates – need saab ka kenasti oma CV-sse kirja panna ja uhkusega oma sissetulekutest rääkida kollases ajakirjanduses, sest viimane on ju see, mis tegelikult elus loeb. Kui sind ei ole olnud kollases meedias, kas sa üldse oled olemas?
Armas taevaisa, anna mulle oskust ja lapsele tarkust, et ma ei peaks Idaga kunagi diskuteerima teemal, miks ta peaks Onlyfans karjääri asemel valima koolis käimise.
*Kes ei tea, mis Onlyfans on, siis lugege ise siit Onlyfansitaride raskest elust.
Minu jaoks feminism tähendab, et ka neil naistel, kes oma kutsumust sekstöös või Onlyfansi sisu luues tunnevad, on õigus neid asju hukkamõistuta teha. See aga ei tähenda, et ma plaaniks tulevikus enda tütart kasvatada usus, et see ongi see, mida ma tema elule loodan.
Peamiselt loodan, et mul õnnestub talle sisse kasvatada paras ports arusaama, et eriti huvitaval inimesel on maailmale pakkuda palju. Ja et neist asjadest tuleb leida miski, millega endale ka tegeleda meeldib, mis ka leiva lauale toob ja sellega siis tegeledagi. Ma tõesti loodan, et mu (hüpoteetiline) tütar ei leia tulevikus, et olulisim rahateenimisvõimalusega pakkumine, mis tal maailmale on (ja millega endale ka tegeleda meeldib) on ta keha eksponeerimine. Aga kui on, siis mis teha. Räägime ohtudest, tulevikuperspektiividest ja sealt edasi.
+1
«Kui sa hästi ei õpi, siis lähed kutsekasse…» oli mul see tüüpiline lause mida emalt kuulsin. No saate isegi aru kui rumal, aga 90ndate lõpus oli kutsekatel hoopis teine maine. Tegelt ma just ise mõtlesin ka sellest hariduseteemast kirjutada. Täpsemalt seda kuidas haridus midagi ei näita. 29aastasena pole ma siiani otsustanud mida ülikooli õppima minna. Mees arvab, et ka ma üldse peaks (ise ta kõrgharidusega, mainin ära, Oslo erakool ja puha). Mul ikka tunne, et võiks aga siis pean erialavalikus 110% kindel olema sest aeg on liiga väärtuslik, et vale valik teha 😀 Hiljuti rääkisin ma ühe klassiõega, et kuidas siis teistel klassikaaslastel/vanadel sõbrannadel läheb. Selgus, et üks priimus elab emme-issiga, teine üürib korterit. No sorry, täiesti mööda külgi maha jooksnud see va haridus neil. Head elu see neile ei garanteeri. Ma ei vahetaks iial oma elu nende oma vastu!
Jah, seda kutsekaga ähvardamist oli meil ka, praegu mõtlen, et issand kui tobe, kutseharidus on ju tegelikult megakasulik, aga siis oli teine maine ja see oli ikka ähvards missugune. Ma ka mingi hetk mõtlesin, et teeks magistri ära, sest noh kõikidel on, siis aga taipasin, et mul ei ole seda vaja, vähemalt antud eluperioodil ei anna see mulle midagi juurde ja niisama kooli minna, sest teised kõik käisid, ei tundu mõistlik ajakasutus.
Kas korteri üürimine on midagi häbiväärset? Kõlab umbes samamoodi, et “lähed kutsekasse”. Ma üürin ka Brüsselis korterit, ise 50 aastat vana. Kas peaks kuidagi end väheväärtuslikuna tundma?
Ei, ei ole häbiväärne. Pidasin seda silmas, et haridus ei tähenda kohe, et oled majanduslikult heal järjel ja ostad kinnisvara. Muud nutti peab olema, et kinnisvara soetada ja sealjuures laenuvaba olla 😉 Ja muidugi on inimesi kes ei tahagi omada, sooviadki elu aeg üürida, see on teine asi 🙂
Just seda ma silmas pidasingi, et kõik ei taha omada. Üürides oled palju vabam. Ise tahtsin ka siseneda 50. eluaastasse laenuvabalt, aga ei õnnestunud :-(. Noh ja mul on küll mitu kraadi, aga ärilist mõtlemist mitte grammigi. Universum on mulle lihtsalt armuline olnud, õigel hetkel õigesse kohta suunanud ja nii ma polegi kunagi pidanud halval järjel olema.
Tekkis küsimus, et kuidas sa pensionile jäädes üürida jaksad? Ma just hirmuga mõtlen, et kui laenu pensioniks ära ei maksaks siis oleks eriti karm 500 eurosest pensionist seda maksta. Kuidas veel üürida jaksaks? 🙄
Ei noh, mul on ikka vähe rohkem tagataskus, kui see Brüsseli üürikorter ja pensioniks ka rohkem varus, kui 500 eurot.
Noh, mul on ikka rohkem hingetaga, kui üürikorter Brüsselis ja pensiongi suurem plaanitud, kui 500 eurot.
Mina olen see laps, keda ei sunnitud õppima ja mind pole iialgi ähvardatud ei kutseka ega maailma vanima ameti esindajaks saamisega. Mul on kohutavalt hea meel, et mu ema mind selliste asjadega ei traumeerinud. Ülikooli läksin, kraadi sain, töötan täiesti teises valdkonnas, aga olen edukas enda hinnangul ja arvan, et mu ema mu saatuse üle ei kurvasta. Mul on ausalt maailma parim ema, uskumatu naine. Arvan, et lapsest võib ka kutseka ja muude ähvardusteta täisväärtuslik ühiskonnaliige kasvada.
Vaatan kõrvalt oma “väikest õde”, kes on kasvanud suurepäraseks inimeseks ja samamoodi ei ole teda keegi kunagi sundinud ega ähvardanud, et kui sa hästi ei õpi siis… ta on 23 ja saaks Onlyfansis hakkama küll, aga pole miskipärast seda teed läinud. Ma olen ilmselgelt ka veidi teine põlvkond, kui on need tänased Onlyfansis “töötavad” neiud. Minul selles vanuses Onlyfansi keha polnud nii et ehk ma olen nüüd lihtsalt kade, aga minu moraalinormidega sellised valikud kokku ei lähe. Igal inimesel on õigus teha omad valikud, ma võin neid aktsepteerida, aga ma ei kiida selliseid asju kunagi heaks. See kehtiks ka mu enda lapse või ükskõik millise lähedase puhul. Ma leian, et hoopis liigse pressimise ja õppima sundimisega võib saavutada selle, et laps eelistab kergemaid väljapääse. Kodu ja kooli poolne stress õrnas eas ei tohiks ületada lapse taluvuspiire. Küll on nähtud neid viielisi, kellest ühel päeval teismelised lapsevanemad saavad.
Nojah, alles oli aeg, kui sai öelda, et jumal tänatud, et minu nooruses polnud võimalust igat lollust ja pidu kohe maailmale vaatamiseks üles filmida. Nüüd saan öelda, et jumal tänatud, et mu nooruses polnud Onlyfansi… 🙂 Siis kui ma olin kuum blond tsikk, meeldis meeste päid hullutada ja kõige olulisem oli, mis brändi teksad jalas on. Arvan, et sellise tsikina olekski vb hullu pannud ja ülikooli kõrvalt of ka teinud. Aga sa olid noorena mingil hetkel samasugune “tsikk” või ei?
Olin, olin, kui nö õige brändi teksasid jalas ei olnud, siis pigem oleks koju jäänud kui välja läinud:D OF suhtes olen ma siiski kahtlev, ma isegi ei teinud Rate´i, kus ka ju kõik popid inimesed olid, sest muidu polnud sind olemas, aga samas tõesti on hea mõelda, et OF polnud, sest jumal teab, mis selles rumalas blondis peas oleks 20 aastat tagasi toimuda võinud
Hm, minu ema innustas mind ka terve lapsepõlve stiilis, et “….muidu saab sust õmbleja”, ja tegi sellega mulle totaalse karuteene. Kui ma siis ülikooli sisse ei saanud, siis tunduski, et nüüd ei ole muud, kui nöör kaela. Oma lapsi pole ma niimoodi ever-never innustanud, mul löövad kõik ohutuled põlema, ui praegu midagi sarnast kuulen Õudne! Laste sandistamine!
Jah, see “innustamine” oli ikka ääretult nõme, aga ajad olid teised ja tõesti, ma mõtlen ka, et kui ei oleks ülikooli läinud, siis ilmselt oleks samamoodi võinud nö nööri kaela panna.
Minu ainus probleem OnlyFansiga on see, et noored ei teadvusta endale seda, et nii ebaaus, kui see ka ei oleks, see suleb sulle mõned uksed. No nagu meil oli kunagi jama ja koguti allkirju, et üks Vanilla Ninja tüdrukutest koolist lahti lasta, sest ta poseeris kuskil palja ülakehaga. Inimesed jagavad liiga kergekäeliselt hinnanguid ja jah, see on nõme, et nad seda teevad, aga sellega tuleb arvestada. Nii et kõik see “teen ülikooli kõrvalt OnlyFansi / töötan stripparina (viimane ilmselt Eestis ei toimi, siin kuuldavasti sellega nii hästi ei teeni) ja siis lähen erialasele tööle” võib saada tugeva tagasilöögi, kui avastatakse, mis tööd sa tegid. Eestis õnneks vähem kui USAs, seal võib selline minevik tõesti tuleviku ära rikkuda. Eestis … läks ka Kristina Bellanova poliitikasse – ja kui mina teda üldse millegi eest hukka mõistan, siis selle eest, et ta Isamaa liikmeks astus (ok-ok, tollal oli Isamaa ja Res Publica liit).
Ja ei usu mina, et edukad OnlyFansi neidised ilma peale jääksid, ju mõni sugar daddy nad ikka üles korjab. Ainus oht ongi see, et võib olla raskem leida meest, kes sind kohtleks nagu võrdset, sest neil maksvatel meestel on tihti ka “kes maksab, see tellib muusika” suhtumine. Samas need daamid ju üldiselt ka ei tahagi ise omalt poolt rahaliselt panustada, nii et neile sobib see suhtumine. Aga kuu mõelda nende Eesti seltskonnadaamide peale, kes peamiselt on lihtsalt rikaste meestega elanud (ja pole ise tööl käinud või kui, siis on elustiiliagentuuride või riidepoodidega tegelenud), siis pole ükski neist ka 40aastaselt kodutu olnud. Peast meenub üks, kellel jälle hiljuti uue rikka kaaslase uudis oli, ja temal oli küll juba 18aastaselt pea 60aastane kaaslane, nii et ju siis meeldivadki vanemad mehed või nendega kaasnev. Julgen arvata, et neid ei huvita, et mees neist vanem ja/või koledam on, kuni mehega on lõbus ja arved on makstud. Keda mis mehe juures tõmbab.