Kas te olete kunagi kohanud musterinimesi? Inimesi, kes teevad kõike õigesti ja hästi, absoluutselt mitte kunagi ei eksi ja on esimesed, kes kritiseerivad teiste valikuid? Okei, eks ma ise ka kipun kohati arvama, et ma tean paremini kui teised, aga võrreldes musterinimestega olen ma ikka täiesti tühine kärbes. Musterinimesi kohtab kõige rohkem blogide ja foorumite kommentaariumites. Oma näo ja nimeta on nad esimesed, kes pööravad tähelepanu sellele kui valesti keegi midagi teeb. Mis valesti, nad teavad, et ühel või teisel moel avalikkuse ees olevad inimesed teevad lausa häbiväärseid asju.
Näiteks?
Näiteks julgeb üks väikelapse ema pidada pidu samal ajal kui laps kodus on. Aga kus laps on, ei tundunud ju kõige vaiksem pidu, aasta ema, issand jumal, kas laps tõesti magas samal ajal teises toas… Musterinimesed on rääkinud. Üks normaalne lapsevanem ei pea pidu kui tal on laps kodus. Üks normaalne lapsevanem ei pea üldse pidu, sest tal on laps. Kuhu see kõlbab? Mis eeskuju see on? K-O-H-U-T-A-V! Teeme nii, et jätame need ekstreemsused, mida me Võsa-Petsi saates näinud oleme, kõrvale. Need ei ole peod. See on mingi totaalselt teine level, kus saavad kokku Siberi rahabossid ja õed Tihedad. Aga öelge mulle ausalt, kuidas on probleem see, et vanemad peavad aegajalt pidu ka siis kui lapsed on kodus? Jah, on ka pidusid, kus ma eelistan, et lapsed ei ole kohal, ongi lasteta peod, kus vanemad saavad ka vahelduseks olla nagu noored vasikad, AGA see ei tähenda absoluutselt, et ma arvaks, et laps ei tohiks näha tavalisi koduseid pidusid. Meie aastavahetuse pidu oli täpselt selline lõbus segasummasuvila-pidujapillerkaar-lapsedvanaemadlemmikloomadkoos-tantsimehommikuni-pidu. Lapsed mängisid omaette, vanemad lõbutsesid omakeskis, kell 12 vaatasime kõik koos ilutulestikku, mingil hetkel jäid lapsed (oh no!) samasse tuppa diivanile magama, veidikese aja pärast viisime nad ära magama ja pidutsesime ise hommikuni edasi. Ärgates läksime koos matkama. Mis sellises peos valesti oli? Kas laps sai trauma? Või äkki oli kõikidel koos lõbus ja pidu ei pea häbenema? Olge normaalsed, musterinimesed, vanemad, kes aegajalt (laste nähes) pidutsevad, ei ole automaatselt rongavanemad.
Ma isegi ei hakka rääkima sellest, mida musterinimesed rääkisid siis kui üks teatud influentser-paar rääkis, et seksisid reisil, reisil, kus laps ka kaasas oli. Omg, kus see laps oli, vaene laps, kas tõesti oli samas hotellitoas, mida vanemaid…Nagu päriselt, kust te, musterinimesed, tulete? Isegi siis kui hotellituba on suurem kui keskmise eestlase korter, on teil probleem, et laps saab trauma? Päriselt? A kuidas ja kuna teie arvates siis lapsevanemad seksivad? Ma julgen teha oletuse ja arvan, et suur osa inimestest seksib siis kui nende laps(ed) on nendega samas korteris/majas/külalistemajas/hotellitoas/iglus/younameit. Ei? Kuidas musterinimesed üldse lapsi saavad?
Ja siis toit? Musterinimesed söövad vaid tervislikult ja nende lapsed ei saa kunagi limonaadi ja komme. Teate neid värvaineid ja keemiat täis komme, mida võib leida väikeste (maa)poodide lettidelt ja mis lapsi seal letil hullutavad? Ma ostsin Idale täna ühe sellise sinist värvi sprei-kommi (ja kujutate ette, et see ei ole esimene kord!) Mul ei ole ühtei süümepiina, sest mu laps oli täna suure osa päevast õues, hullas sõbrannaga kelgumäel, tal ei ole probleeme hammaste, tervise ega ülekaaluga, miks ma peaksin talle sellist väikest “quilty pleasure´it” keelama? Teate, mis veel hullem on? Ta saab praktiliselt iga päev jäätist. ENNE õhtusööki. See on Ida ja Mareki “thing”. Ma olin ka selle vastu alguses, aga siis jäin mõtlema, et miks? Miks ma vaevan oma pead asjaga, mis tegelikult ei ole probleem, ja tekitan tühjast tüli. Kui mu laps ei oleks aktiivne, ta oleks ülekaaluline, kui ta hambad oleks katki ja ta ei sööks midagi muud, sh ka peale jäätist õhtusööki, siis ma tegeleks selle “probleemiga”, aga hetkel…ausalt ei viitsi. See, et see minu normide järgi ei ole mõistlik ja see, et mina ei söö keemiakomme, ei tähenda, et teised ei tohi seda teha. Tohivad küll ja mitte midagi ei juhtu. Ei juhtunud minuga, kes lapsena, st üheksakümnendatel (sest enne ei olnudki mingit rämpstoitu ja liigseid maiustusi saada) igasugu sodi endale sisse ajas, ja ei juhtu ka Idaga, kelle ema ja isa ei sunni teda vaid tervislikult toituma. Me oleme 90% ajast tervislikud, las see 10% siis olla. Muide, täna peale koertekooli kui ma olin üksinda kodus, tegin ma endale tassitäie puljongit. Puljongikuubikust. Ma usun, et ma jään ellu. Musterinimesed ilmselt ei jääks.Veab, et ma musterinimene ei ole.
Ma ei tea, mis foorumitest jne asjadest jutt käib, kuid meie peres nagu ongi perepeod, kus käivadki sugulased ja lähedasemad sõbrad lastega koos. Suhtlevad kõik omavahel, täiskasvanud omavahel, täiskasvanud lastega, lapsed omavahel. Sellistel pidudel tavaliselt alkoholi ei tarvitata või äärmisel juhul väike pits/pokaal, kuigi paljud ei joo üldse. Ma ei saa aru, mis mõttes nagu ei tohi lastega koos pidutseda..kas siis lapsed peavadki ainult teiste lastega oma sünnipäevi/jõule jne pidama? Kas täiskasvanute sünnipäevadel ei osale kunagi lapsed?
Minu jaoks väga kummaline.
No siin oli konkreetselt silmas peetud alkoholiga pidusid, kus siis ka lapsed on kodus/kaasas. Muidugi on pidusid, kus ollakse perekonniti ja üldse ei jooda, see on normaalne, aga on normaalne, et lapsed on ka teistsugustel pidudel kaasas. Ja jätkuvalt ei pea silmas mingeid läbusid, vaid lihtsalt pidusid, kus vanemad ka alkoholi tarbivad.
Vot mulle ei ole imelikud mitte need lastega peod (kus need lapsed siis veel olema peaks kui mitte kodus?), vaid, et selliseid nn. musterinimesi olemas on. Tarbin vähe sotsiaalmeediat, Instagrammi ja n+oraamatut pole. Ilmselt on see tervislik:)) Laps sai hiljuti 18, nüüd joome koos shampust!:):):) PS. Issand jumal, ja veel omas kodus joome:):)
See postitus oleks väga ilus ja sulnis, kui sa just ise samamoodi “musterinimese” kombel neid peopanijaid solvanud ja kritiseerinud ei oleks. Oli vist just kevadel see, eks?
Et ei tasu teisi kividega loopida, kui ise klaasist majas elad. Muidu tuleb välja kangest’ selline silmakirjalik ponnistus.
Vat ei mäleta tõesti, mis peopidajaid ma solvasin, otsima ei viitsi ka hakata. Aga see selleks. Kui nägid siin silmakirjalikku ponnistust, siis nii olgu. Sinu jaoks.
Ega ei maksa otsida vist jah, kustutasid selle postituse ju üsna kärmelt ise ära.
Millest sa räägid? Ma ei ole ühtegi pidu kritiseerinud ega kustutanud, aga saan aru et see polegi oluline, sul on lihtsalt mingi soov “ära panna”
Aa okei, ma siis lõpuks sain aru, millest sa räägid. Ma ei kustutanud kärmelt ära, vaid muutsin seda – https://estonianwithabackpack.com/2020/07/14/meet-the-leos-ehk-ma-ei-suuda-enam-vait-olla/
Sest vaata, minu arvamus võib olla jätkuvalt sama teatud teemadel, aga mul ei oleks absoluutselt tahtmist figureerida mõne “blogisõjaga” SL Õhtulehe kaanel, sest võib tulla üllatusena, aga mul on elus muud ambitsioonid. Lihtsalt ma olen spontaanne ja ütlen välja, mis arvan, enne ette mõtlemata, mis kaasa võib tulla.
Aga pidude pidamine lapsega koos ei puuduta neid konkreetselt, ei kaitse neid ega muud, lihtsalt mu meelest on imelik hüüatada, et issssand, laps ka kodus. Samuti kiljuti siin kunagi kui väikelaste emad julgesid ööklubis käia, et isssand kus laps on. See oli mu point, mitte midagi muud.
Ma arvan, et arukas inimene ei teeks sellistest pidudest videosid avalikkusele. Loogiline, et sellise tegevuse püünele toomine võib jätta vale mulje, sest publik ju ei tea, kui kaine mõistusega ja vastutustundlikud on need lapsevanemad. Ühesõnaga, tee, aga kõike pole vaja demonstreerida, sest alati leidub kritiseerijaid.
Kas me räägime samast perest, kus ema raseduse ajal jõi/suitsetas ning muuhulgas vlogis oma väikese poja peenisest rääkis? Sest seal on lihtsalt kumulatiivselt nii palju imelikke asju olnud, et pole ime, et paljud juba eos nüüd kõike natukenegi kahtlast kriitilise pilguga vaatavad.
Kui ei ole see pere, on teine lugu, aga ütleme nii, et kui jutt käib Eesti blogimaastikkust ja sa räägid lapsega koos joomisest, siis mõtlen ma automaatselt ainult ühele blogile, sest ette tulla võib seda paljudel, aga ainult ühes blogis on see sel moel normaliseeritud, et mitte öelda lausa afišeeritud.
Ei, ei räägi tollest perest. Täitsa teise blogi”pere” pōhjal tekkis küsimus.
Aga pōhimotteliselt voiks ma rääkida ka oma perest, sest ausalt pidusid koos lapse/lastega on olnud piisavalt (kuigi ma eelistan, et teatud pidudel last ei ole). Ma lihtsalt ei jaga iga hetke oma elust.
Sa tegelikult ei saa öelda, et sinuga midagi ei juhtunud (veel). Ka depressiooni ja ärevust ja igasugu muid haigusi, ka veresoonkonna omasid, seostatakse erinevate mürgiste/ebatervislike toitude tarbimisega. Või oled sa tõesti 100 % terve inimene nii vaimselt kui füüsiliselt. Kui jah, siis võib sul õigus olla. Eriti kui sa sama 70selt veel väidad.