Reklaampostitus
Kas teie usute kokkusattumustesse? Mina usun. Need ei pruugi olla mingid suured asjad, aga tillukesed juhused, mis panevad mind mõtlema, et kuidas ja miks asjad juhtuvad.
Paar nädalat tagasi otsustasin ma vahelduseks autota Tartusse minna, et vaataks lihtsalt bussis filmi või loeks raamatut. Ostsin bussijaamas just pileti ära kui sõbranna kirjutas, et ta läheb autoga Tartusse. Samale peole kuhu mina. Loomulikult müüsin ma pileti tagasi ja läksin temaga, sest no transport kohe ukseni ja üldse The Maiki on minu üks ägedamaid sõbrannasid. Jah, see on seesama Maiki, kellega me absoluutselt läbi ei saanud kuniks olude sunnil jäime kahekesi kolmandat sõbrannat (seda, ühist, kelle pärast me üldse ka ühte seltskonda sattusime aegajalt) ja avatasime, et me tegelikult oleme mõlemad täitsa ägedad. Ma isegi ei mäleta enam, miks me üksteisele ei meeldinud vanasti. Aga mitte Maikist ei tahtnud ma seekord rääkida, vaid kokkusattumustest.
Nagu te teate on meil uus koer. Selline pisike 70-kilone 8-kuune taskukoer Dexter. Ta sööb päris palju ja vajab ka eritoitu, sest selgus, et pisikoer on sensitiivse kõhuga. Sõna “eri” koeratoidu ees aga tähendab dollarimärke silmade ees. Siit hakkab hargnema kokkusattumus. Räägi inimestega! Rääkisime sõbrannaga autosõidul koertest ning sain teada, et sõbranna näiteks tellib oma koerale toidu Saksamaalt. Sellisest poest nagu Zooplus. Hiljem sain ma loomulikult teistelt koeraomanikelt teada, et see on vana hea teada tuntud pood, kust tellida, aga minu jaoks oli see uus info. Kasulik. Vaatasin kiiruga, et hinnavahe ühel konkreetsel toidul oli 20 eurot. See on päris suur summa kui aasta peale kokku lüüa ja võtta arvesse fakti, et see on midagi sellist, mida ma pean iga kuu ostma, mitte ei ole tegu luksuskaubaga, mida võib ja ei või osta.
Kaks päeva peale selle avastuse tegemist võttis minuga ühendust OstaEu.ee kaupade kohaletoimetamise platvorm. Otseloomulikult tekkis mul eestlasena esimese hooga segadus nimega, ajasin selle sassi ühe teise veebikeskkonnaga ja hakkasin enne koostöö vastuvõtmist uurima, kuidas ma neile kasulik saan olla. Sain kiiresti oma segadusest aru ning selgeks, et tegu on millegi muuga – OstaEU on kaupade kohaletoimetamise platvorm,kus pakutakse võimalus tellida erilisi tooteid samal ajal raha kokku hoides. Aga mis kasu mul sellest on?
Tuleme tagasi Maiki ja Zooplusi juurde. Kokkusattumuse juurde. Poodide nimistus oli ka seesama kõnealune lemmikloomapood ehk siis automaatselt tekkis mul suurem huvi platvormi vastu. Kui ma niikuinii olin sellest poest tellimas, siis miks mitte teha seda läbi koostöö ja läbi uue huvitava platvormi.
Osta.eu eelised?
- Kättetoimetamine Saksamaalt, Poolast, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Leedust ja Itaaliast. Kaubad, mille mõõtudele ja kaalule ei ole piiranguid, toimetatakse meie Saksamaa, Poola, Inglismaa, Prantsusmaa, Leedu ja Itaalia ladudesse kõigist antud riikide e-poodidest ja ka nende naaberriikide e-poodidest, kust Eestisse ei tarnita.
- Kiire kohaletoimetamine. Sinu ostud toimetatakse kohale 2-5 tööpäevaga.
- Turvaline ja lihtne kasutamine. Igal kasutajal on kaupade tellimiseks unikaalne kasutajanumber (ID). Kaup on kindlustatud kogu tarneteekonna vältel kuni Eestisse jõudmiseni. Saadetised sisestatakse süsteemi ja kasutaja saab konto oleku muutusi jälgida. Oleku muutumisest teavitatakse kasutajat e-posti teel.
- Tellimuste liitmine. Telli kaupu erinevatest veebipoodidest – me liidame Sinu saadetised üheks kokku ja nii maksad ainult nende kogukaalu eest.
- Tarne hind. Osta.eu platvormi kasutades säästad märkimisväärselt. (20 eurot kokkuhoidu koeratoidult, mäletate!)
- Kaupade hind, originaalsus ja kvaliteet. Saad kõike odavamalt osta, kuna tänu suurele konkurentsile ja laiale valikule on kvaliteetne originaalkaup oluliselt odavam kui Eestis. Samuti saad valida ja osta niisuguseid kaupu, mida Eestis saadaval pole.
See viimane on ka minu jaoks teine oluline punkt, miks oma oste läbi Ostaeu.ee teha. Ma olen nimelt ka jõudnud punkti (tänu beebikoerale), kus mulle tundub, et elu ilma robottolmuimeja/põrandapesumasina ei ole miski elu. Eestis on nende masinate hinnad mu meelest (ja tänu lugejate arvamusele) absoluutselt jaburad. Aga kuidas kõlab kui selle saaks endale soetada kuni -60% soodsamalt kui see, mida Eestis pakutakse? Hästi? No vot.
Zooplus.fi on mulle aastaid koeratoidu täitsa tasuta ukse taha kullerdanud :). Tõsi, tasuta tarne on alates mingist ostusummast, aga väga suur see olla ei saa, sest kaks kotti koeratoitu maksavad mul kokku 70 eurot.
Zoopluss,de on kyll postikuluga aga hinnad odavamad.Mul on näiteks odavam tellida oma kutsikale sealt 2×12,5 toidu kotid kui maksta fi lehel nende eest 20 euri rohkem,de lehel postikulu 7 euri 🙂 tasub võrrelda,enne kui tellima hakata 🙂
Ma kunagi olen saksa omast ka tellinud, aga ooteaeg oli pikem ja kuidagi jäin soome lehe juurde. Vaatasin praegu huvi pärast, et mu penskari 2x11kg kotid maksavad saksas 13 eurot vähem, aga kui postikulu ka arvestada, siis ei tulegi olulist hinnavahet. Eestiga võrreldes on hinnavahe muidugi nii saksas kui soomes kolossaalne, peaaegu 20 eurot ÜHE koti kohta :). Rottide söögil tuleb hinnavahe 2×2,3kg kotil 3 eurot saksa kasuks (Eestis on ÜKS kott taas üle 10 euro kallim …). Kõike rotindusse puutuvat ongi muidugi targem mujalt tellida, siinne valik on väga kehv.
ja robottolmuimejaga oma elu enam ette ei kujuta,päriselt:)võib julgelt öelda,et maja on puhas,pesemisfunktsioon on ka oluline,mina olen väga rahul oma eluga,suure tolmuka vean heal juhul korra kuus välja 🙂
et siis tahtsin öelda -toluimejata,mitte tolmuimejaga 😀 😀
Ostsin peseva robottolmuimeja 500 euro eest ja iga sent läks õigesse kohta. Nüüd on aastajagu täiesti muretu olnud, põrandad puhtad ja muudele pindadelel koguneb samuti oluliselt vähem tolmu. Ja minul igas ööpäevas umbes 40 minutit vaba aega lisaks. Ma isegi ei oska kahetseda, et oma robotit odavamalt ei ostnud, olen seda hinda väärt küll.
tasub tellida alist robottolmuimeja,vaatad myyja kellel on hea feedback ja vahelaod on neil poolas ei pea ootama kaks kuud,mulle tuli 4 päevaga kulleriga koju tolmuimeja,ja hinnavahe on kolossaalne võrreldes siin myydavatega,sain 150 euri eest väga hea abilise .:)
Kuna siin otsast peale seletada läheks jube pikaks, siis ärgitan sind korraks googeldama ja pisut kodutööd tegema, et teha enda jaoks selgeks, kas su koer on päriselt “tundliku” kõhuga või on ta lihtsalt normaalne koer, kelle organism saab aru, et neid kõrgtöödeldud saepurukrõbinad (mis oma koostiselt sobiks pigem kanadele kui karnivoorile) lihtsalt ei olegi normaalne seedida 🙂 loe koerte ensüümide jms kohta. Loe kohe kogu koerte seedimise kohta ja mõtle korraks, kas üks koer ikka peaks terve elu neid pelleteid saama. Kas sa oma lapsele annaks “vitamiinidega rikastatud” kellogseid terve elu? Üldse ei proovi tegelt tegelt ründav ega ironiseeriv olla, täiesti siiralt lihtsalt ärgitan inimesi kaasa mõtlema. Kas te inimesena sööksite aastast aastasse ise sellist kõrgtöödeldud toitu, kus pole grammi võrragi midagi värsket? Kas te arvate, et see kuidagi ei kajastuks teie tervises ja olemises aastate jooksul? Ehk siis see on ikka täiesti müstiline peapesu, mis kassi ja koerte kuivtoiduga on loomaomanikele tehtud, sest nad täiesti siiralt usuvad, et see on parim, mida nad oma lemmikule saaksid anda.
küsin lihtsalt ühe küsimuse: kas sina tead, mida mu koer sööb?
Hella kõhuga koerale tasub osta 100% ainult lammast sisaldavat kuivtoitu. Paraku on need palju kallimad suvatoidust. Ainsana sensitive toitudest on meile sobinud Josera sensitive. Sellel on hind ka soodsam ja kott suurem. Kindlasti on mõistlik valida nn suure tõu toit. Kutsa on hästi nunnu 🙂 aga sellise suure koera pidamine toob yksjagu muret eelkõige tervist silmas pidades. Eluaeg on lyhike ja kondimured on suht kindlad.
ma puuan mitte ründavalt vastata, aga mulle jääb kahe viimase kommentari valguses arusaamatuks, kus ma olen öelnud, et ei tea, mida koerale süüa anda. kuna tema toit ongi kallim, siis sp hakkasingi ju Saksamaad vaatama. 70 vs 50 eur on suur vahe. otseloomulikult saab ta suure tõu toitu.
aga muidu jah, tervise suhtes oleme hoiatatud ja oleme valmis muredeks, aga hetkel (ka oma lolluste juures) on see üks ägedamaid koeri, keda endale soovida
Kirjutasin vaid enda kogemusest, sest see on paras pea- ja rahavalu, et leida sobiv toit. Mul on 10-aastane kutsikast peale tundliku seedimisega koer kodus. Praegu söödan vanurite kuivtoitu.
siis ma lihtsalt juba tundlik kommrntaaride suhtes🤣 me praegu leidsime ka ühe, mis tundub sobivat, kui ei eksi oli ka lammas just
Vahva koer! Mis tõugu ta on, pildil oleks nagu suuršnautseri moodi, aga vast suurem ja teistsuguse karvaga? Küsin, sest mul neid suuri, musti ja karvaseid olnud lausa 3 .
Dexter on vene must terjer. Ma ei olnud varem sellest tõust isegi kuulnud.
Sa ikka täitsa hull oled 🤭 loodetavasti on kasvataja nõuga abiks teile. Praegu on nunnu mõmmi aga see tõug tahab palju rohkemat kui õunaaias joosta. Kõva kuulekuskoolitust, muidu lihtsalt pähe istub hiljemalt kahe aastasena. Teenistustõug mis on aretatud töötamiseks. Mulle ka see tõug väga meeldib ja isegi kaalusin kunagi aga minus ei ole seda koeratrenni verd kohe yldse ja see koer sobib ikka tõsistele koeraspordi harrastajatele. Mul on kodus habemik kes on peres leebe kui lilleke aga samamoodi mingi 2-3 aastaselt tuli “iseseisvumise” probleem. Ja ikka olin hädas päris pikalt. Täiesti kuulekas koer muutus väga isepäiseks. Kusjuures kasvatajatel tihtilugu ei ole probleeme, sest neil suur kari kodus ja väiksemad õpivad suuremate pealt ja kuulavad juhti. Täiesti siiralt soovin edu, sest teil lähed seda vaja ❤️ PS! Tõukoertemaailmas on väga palju sellist infot tõugude kohta mida avalikult ei räägita.
olen täitsa koolitusele kirja pannud end, sest tean et palju tööd vajav tōug ja pähe istumine tahab juba praegu tulla. Mareki sōna kuulab kenasti ja kuuletub kohe, minuga on teine teema.
me ei oleks seda koera endale ise valinud, sest ma isegi ei teadnud sellise tōu olemasolust ning niikuinii tōukoera ei otsinud, samuti ei otsinud me nö suurt nunnut mōmmikut, aga see mōmmik otsis kodu ja meie koera ning tundus, et teed ristusid pōhjusega.
Nii äge suur karvik on teil:) mul on kaks gigant koera,yks alles kutsikas ,teine juba seenior.Korra aastas olen teinud vanemale koerale liigeste ravi kuuri,inimeste toidulisandid,sama annan kutsikale ka nyyd,krõbinate paisutamiseks keedan kontidest puljongit,mis on samuti luudele hea,suure potiga kohe,ja siis jääkuubiku kottidesse ja sygavkylma, hea võtta,mõistlikum on ennetada kui hiljem nende muredega maadelda:) ja mu vanahärra on väga heas konditsioonis:)
Oi, vene must terjer on minu jaoks liiga tõsine koer. Kui oma esimese suuršnautseri võtsime, siis oli sassis paaritusliinide tõttu üheks esivanemaks juhtunud just vee “venelane” ja head nahka sealt ei tulnudki – tervest pesakonnast oli mitu agressiivseks kasvanud koera. Vaatamata koolitustele, vaatamata individuaalsele treeningule. Nad on täiega töökoerad, Venemaal on nad aretatud just töökoerteks ja tõsi, talle on vähe ka lihtsalt “surnuksjooksutamisest”, ta tahab ka mõttetööd, pidevat rakkesolekut. Mida varem kuulekuskoolitusse, seda parem. Ja ehk ongi juba hilja, nagu ma aru sain, on Dexter juba 8 kuune? Ja muidugi suure koera probleemid- liigesed. Noh karvahooldus on vast väikesem asi.
Igatahes julge valik. Aga edu!
Ma ei tea koertest palju, aga agressiivsust ma selle koera juures ei näe, kuulekuskoolitus algab 11.10 ja nagu aru sain siis hilja ei ole, sest ega me siis ka omapead ei ole lasnud tal teha, mida iganes soovib.
Karvahooldus ja pesemine tundusid mulle päris hullu väljakutsena, aga täna just piirasin habet ja vaatan, kuidas ta kammimist ja isegi vannitamist naudib, siis see hirm tundus küll lihtsalt ettemuretsemine. Puugid karva sees on mu suurim mure.
Tõug on tõesti tõsine aga ennegi on algajad saanud tõsiste tõugudega hakkama. Julge pealehakkamine on pool võitu. Agressiivsust on erinevat. Nt kui lapsed myravad ja koerale tundub, et tema Ida on kuidagi ohus, võib ta rynnata või täiskasvanute puhul samamoodi. Tegemist on tugeva kaitseinstinktiga koeraga. Eks pubeka eas ( mis on juba arvatavasti käes) hakkabki piiride katsetamine. Pähe istumine yldiselt hakkab hiilides. Ja piiride testimisel võib ka agressiivsust ette tulla. Nt katsetab midagi mis on keelatud, tavaliselt testimine tähendab prooviurisemist, ja kui Sa testis läbi kukud, ehk ei suuda ennast kehtestada, siis on jama käes. Nii suure korra puhul fyysiliselt on raske ennast kehtestada ( myramismänge pean silmas).Kui ta Marekit kuulab siis ongi Mareki asi koerale selgeks teha kuidas kari toimib. Peaasi, et boss temast esimest printsessi ei tee. Kui ta nt töölt koju tuleb ja nt koer esimesena vastu tuleb, tuleb koerast tuimalt mööda kõndida ja kõigepealt tervitada naist ja last ja viimasena koera. Selle järgi saab koer aru mis on tema koht peres, st millisel kohal tema on karjas. Uksest sisse-välja läheb koer viimasena ja syya saab koer kui pere on söönud. Oluline on, et kõik lubavad keelavad samu asju. On koeri keda yldse ei huvita positsioonitõus aga on ka selliseid kes igal võimalikul juhul yritavad ennast bossi järel teisele kohale nygida. Samuti on hea kui koeral pole lubatud diivani/ voodis lösutada ( teil vist nii ongi). Ka ei maksa oodata, et ta täiskasvanuna kylalistele saba liputades vastu jookseb. Tegemist on tõsise valvekoeraga ja seetõttu ongi absoluutne kuulekus ylioluline. Kirjutan seda kõike rnda kogemuse pealt. Sinisilmselt sain samamoodi 9 kuuse teenistustõu omanikuks ja olin tal kolmas omanik juba, sest eelmised viisid koera kasvatajale tagasi kuna oli väga probleemkoer. Ja ei saanudki head nahka sest koerast. Hullu vaeva nägin. Koer muutus kardinaalselt peale lahku minekut. Ta oli nimelt “ bossi printsess”. Ja kui boss läinud oli, siis kadus igasugune stress koeral, sest enne muudkui nygis ennast kõrgemale ja mina sõdisin karjajuhi harjutustega vastu. Kui pere pole yhel meelel mis on lubatud ja mis mitte, siis on koeral suur stress. Praegu on mul keskmine šnautser ja see on ka palju kõvem pähkel kui ootasin. Väga hoian teile pöialt, et selline tore kuts sai õigesse perre. Võiks isegi öelda, et olen nii elevil nagu oleks ise koera saanud ❤️ Ja rohkem seda teemat ei kommenteeri. Lõppude lõpuks peab ju igayks ise oma risti kandma 😅
kommenteeri ikka, ses mottes et ma olen endale kull selgeks teinud enda arvates plussid-miinused ja lahen kooli, aga teiste kogemused on alati teretulnud.
uks kusimus: kumb meist peaks koolitusel kaima? kas mina, keda ta pigem ei kuula, voi Marek, kelle sōna ta kuulab?
100% Leahiga päri. Aga meie käisime mõlemad koos koolis koeraga, sest treener jagas ka kodus kordamisele tulevaid harjutusi, mida oli siis koha peal hea tema suust kuulda. Aga kahjuks meie esimene suurhabe sai peale pererahva ränka puremist omale uue kodu, väga kindlakäelise koeri tundva peremehe juures. Teised kaks habet saime juba teise ringi koertena, nendega oli algkoolitus juba paigas ja nad olid tõesti kuulekad ja truud koerad. Aga ikka raudselt valve- ja töökoerad.
Kindlasti mine trenni. Ja tehke nn kajajuhi harjutusi. Toitu ära ees hoia. Enne sööd ise nii, et koer näeb ja kui oled lõpetanud, on tema kord. Laua äärest midagi ei jaga. Piisab kui olete enesekindlad ja konkreetsed. Koerad on nutikad ning saavad kehakeelest aru keda maksab kuulata ja keda mitte. Kui trenn väga hilja just ei hakka, siis mina ei annaks talle süüa üldse, trennis on teised koerad ja palju sagimist ja on raskem koera motiveerida tööle. Õpetage trikke.
ei no laua juurest ta ei saa ta kindlasti midagi ja diivanil ei kujutaks koera isegi ette kui aus olla, need asjad on mu jaoks elementaarsed, aga see karjajuhi värk ilmselt kōige olulisem paika panna. samas ma toesti ei usu, et ta on mingi probleem ne koer, lihtsalt ta on nii suur ja vottes arvesse touomadusi, siis kuuletuskoolitus on loogiline. Ma väga ootan, näha on, et ta ōpib kiiresti. ida näiteks ōpetas talle lamamise selgeks:) ja minuga kuulab seda kui ei luba tal poriste käppadega esikust edasi minna enne kui puhastatud. samas “koht” jm voin ma talle öelda 662 korda, aga ta ikka jääb sinna kuhu tahab. iseloomu tal on, seda ei saa salata, kuid no totaalne stressimaandaja-heatuju koer ka
Ja muidugi, tõesti ma ei arva, et teie mõmmik on probleemkoer. on koerad, kes on loomulikust intelligentsist head lapsed ja suurepärase leebe iseloomuga. Olen tutvusringkonnas näinud kolme sellist koera ja kaks neist on olid nn turuvärava lambakoerad, nagu rahvasuus nimetatakse. On inimesi kellel on natural gift ja nende koerad on tublid sõnakuulelikud nagu iseenesest. ja siis on veel suurte kogemustega koerapidajad kes suudavad mistahes koerast teha normaalselt käituva koera. Aga Sul on kodus teenistuskoer. Töökoer. Valvekoer. Temast hea sõbra kasvatamine võtab 2-3 aastat alates pisikesest kutsikast, selliste koertega käiakse iganädalaselt trennis, sest tõug tahab teha tööd. Tõuiseärasused jäävad elu lõpuni. Nt umbusklikkus. Kuidas Sa seda enda jaoks mõtestad? Snautser on nt umbusklik tõug. Võttis aastaid enne kui harjusin selle iseärasusega. Ta on väga sõbralik ja leebe ka külalistega. Kuid on samamoodi valvekoer ja jookseb hirmsa raginaga külalistele vastu nii, et need teevad püksid täis. Nuusutab ära ja on kohe sõber. Isegi pereliikmetega on samamoodi kui maal oleme. Tuvastab sissetungi ja kohe on häire, kohale jõudes näeb, et omad 😀 Tubasel suurematel üritusel lasin koera külaliste juurde kui kõik olid kohal ja kuna koer sisenes konkreetsesse tuppa viimasena, olid automaatselt kõik omad. Kui koer olnuks juba toas, oleks ta suure urisemisega igale sisenejale vastu jooksnud. Või kuidas mõtestada valvekoera mõistet? Teeb oma territooriumil auh ja ootab, et keegi teine olukorra lahendab? Või läheb ise olukorda lahendama mis võib tähendada kellegi peale ähvardavalt urisemist või isegi rünnet. Või “kaitseb oma peret” mõistet? Paljud suurte tõsiste valvetõugude puhul ei lasegi koera külaliste juurde, sest koer võib näha pereliikmele ohtu (keegi patsutab õlale või teeb mõne äkilise liigutuse) ja võib otsustavalt “sekkuda” mis yldiselt tähendab rünnet. Kõik need omadused ei tähenda, et tegemist oleks halvasti kasvatatud koeraga. Tuleb vaadata milleks koer on aretatud ja pideva koolitusega suunata. 2-3 aastaselt alles näed tulemust. Kui ütleme tõsine tõug, siis yldiselt tähendab see mingeid tõuomadusi mis vajavad pidevat valvelolekut ja kõva koolitust. Sellest tulenevalt on tõud mida ei soovitata kogemusteta koerapidajale. Ja palun ära võta minu kommentaari kui tänitamist või ähvardamist, sest täna Sa ju ei tea milleks Sinu armas mõmmi on võimeline kui temast on saanud täiskasvanud enesekindel koer. Isegi minu leebe lilleke on võimeline ründama. Olin isegi šokis aga õnneks oli ta puuris. Kusjuures sama inimesega rääkisime puuri kõrval tükk aega juttu ning nagu muuseas hakkas ta autosse asetama kotti, mille järgi olin läinud. Polnuks puuri vahel, isegi ei taha mõelda edasi…
Lastega omapead ei jätaks ma selda tõugu mitte kunagi.
panen Sulle siia ühe lingi
https://lemmikloom.delfi.ee/koer/uut-koerapsuhholoogias-karja-ja-juhi-teooria-on-kahtluse-alla-seatud?id=72228763
Jälle 100% nõus! Ja sellel koolis käimisel on ka kaks tahku: koolis on õpetaja, kogemustega,oskustega, kes oskab koertega kontakte luua. Seal on koer õpetaja valvsa pilgu all, kõik sinu vead on kohe näha ja parandatavad. Aga see koolitamine ja õpetamine peab igapäevaselt kestma ka kodus, pidevalt, kogu aeg korrates samu käsklusi ja harjutusi. See nõuab tohutut visadust, pühendumust, tahtejõudu, sest alati, pea alati on ka tagasilööke ja see võib motivatsiooni päris ära nullida, et ” olgu, aitab tänaseks, homme teeme jälle”. Aga võib-olla homme tuleb jälle midagi vahele ja nii hakkab lumepall veerema.
Meil saigi saatuslikuks see, et mõlemad käisime tööl, lootsime ikka vaid sellele, et 3x nädalas trennis käia on piisav, st. kodutöö jäi nigelaks. Ja tulemus oli kurb, sest ligi 50-ne kilose koera rünnakud oma peremehe ja perenaise vastu ei saa lihtsalt ja veretult lõppeda.
Ja Leahil on õigus – see tõug pole lastega omapead ohutu.
Ja kuigi ma sind, Eveliis, ei tunne, ainult loen sinu blogi, sa kirjutad väga hästi kõigil teemadel, küsin ma sinult otse ( ära pahanda): oled sa kindel, et teie peres on inimene (või inimesed) kes tahab ja on võimeline selle raske tee läbi käima. Kui sa ei ole kindel, siis…Koer võib olla väga nunnu, aga ta on loom.
Ja artikkel on väga -väga hea.
Lugesin mida venelased ise oma tehtud tõu kohta ütlevad. Must terjer vajab tugevat liidrit ja tugevat distsipliini. Juba kutsikast peale tuleb konkreetselt ja koheselt lõpetada keelatud tegevused. Täiskasvanuna (2-3 aastaselt) ei ole võimalik enam korrigeerida halbu harjumusi või koera ümber koolitada. kui keegi tungib tema territooriumile, ta ootab kuni sissetungija on lähedal ning ründab hääletult. Kusjuures ei hakka riietest purema vaid väidetavalt surub ohu pikali ja ootab peremeest. Ei oska hinnata kas see on loomulikust intelligentsist nii. Liider peab olema õiglane. Koeral on hästi tugev iseloom, vajab palju koolitamist ja sotsialiseerimist. Väljendeid ei ja fuu soovitatakse kasutada ainult äärmisel vajadusel, et ei devalveeruks. meie snautseril ei kasutada ei ja fuu, vastasel korral kogu lapsepõlv olnukski üks suur ei. Muidu mul on hästi hella ja leebe iseloomuga koer. Tema jaoks on isegi käratamine liiga palju. Pigem kutsun halvalt tegevuselt ära ja siis patsutame natuke või ignoreerin halba käitumist (nt kui unustan prügikoti koridori, 100% on see laiali kistud kui koju jõuan. Koju jõudes “ma ei näe” seda ja vaikides korjan kokku. ja erinevate asjade jaoks erinevad käsklused. nt hüppamine või käppade toetamine kuskile kõrgemale on meil MAHA. Käppade pühkimist teeme aastaläbi, isegi kui midagi pühkida pole. Alguses ei teinud ja koeral tekkis segadus kui uuesti poriseks läks ja oli vaja pühkida. käskluseks on KÄPAD. nüüd juba pea 10 aastat pühitud ja koer juba ise istub maha ja ootab kuniks mul saapad jalast ja mantel nagisse pandud ja ei lähe kuskile. Aga harjutasime ikka tugevalt üle aasta enne kui kinnistus. Teil kindlasti läheb kiiresti. Ja distsipliin tähendabki, et pühite käppasid alati. ja ega siin hullu pole miskit, aja jooksul õpid oma koera ning tõuiseärasusi tundma ning küll kõik laabub.
Mul ka värske kogemus, kuidas kutsikana kuulekas koer kasvades iseteadlikumaks muutub. Tuleb tõesti juba varakult nõuda kõike, mida täiskasvanud koeraltki ootad, sh väga kindel hierarhia – koer sööb viimasena, läheb uksest viimasena, tervitab tulijat viimasena. Sööb siis, kui on söögiaeg, mitte siis, kui küsib. Saab tuppa/õue/mängida siis, kui peremees lubab, mitte siis kui ise tahab. Kõiki meeldivaid asju, sh nt rihmast lahti saab ainult alistunud olekus, st istub ja vaatab peremehele otsa. Ja see “meest kuulab kohe, mind mitte” on ka väga tuttav! Sul on kindlasti vaja end kehtestada! Mina selles olukorras läksin ise kooli koeraga. Ja iga käsklust ütled 1 kord! Mitte rohkem. Kui ei kuula, võtad vaikides kaelarihmast ja paned koera asendisse, mida nõudsid. Kui juba andsid käskluse, tuleb Sul leida viis (maius nt) et koer seda täidab, Sinu sõna peab peale jääma. Iga kord, mil lausud käskluse ja see jääb täitmata, kinnistab võimalust, et nii saab ka. Olen kuulnud, et üks mittekuuletumine nullib 10 kuuletumist samas olukorras. See vähese abil kindel enese kehtestamine vajab harjumist ja sisemist otsust, et nii peab olema ja ma olen selleks võimeline. Mul oli päris raske alguses. Loodan, et miskit siit on abiks. Mulle endale oleksid sellised nõuanded ära kulunud kohe alguses:)