Sõbranna saatis hommikul ühe nalja, et kui me arvame, et 2020 on halb aasta, siis mõelge, mis saab 20 aasta pärast kui meie riiki juhivad inimesed, keda koduõpetasid alkohoolikud, ja uudise, et umbes 1000 last pole karantiiniajal üldse mitte minisugusest õppetööst osa võtnud. Torkasin selle peale, et nojah, siis tuleb meile jälle lihtsalt terve trobikond “täiskohaga emmesid” ja eluülikoolis käivaid vendi juurde.
Ma saan aru, et see kõlab üleolevalt, aga mulle lihtsalt meenus üks hiljutine arutelu sõpradega keskhariduse üle. Me ei suutnud mõista, kust tuleb ühel lapsel ja lapsevanemal otsus, et ah kool on mõttetu, et ei viitsi käia, piisab kaheksast klassist küll. Esiteks, ma päriselt ei saa sellest aru, kuidas kesk(eri)haridus ei ole elementaarne. Ma teadsin juba lasteaiast, et koolis tuleb käia 12 aastat ja kõik. Rohkem variante pole. Muidugi ei ole koolis alati lihtne, aga ikka ei tulnud selle peale, et krt see mata kontrolltöö on nii raske, et ma parem tulen koolist ära. Mu jaoks täiesti arusaamatu mõttemall. Kust see tuleb?
Ja teiseks, ei ole ju kaheksast klassist piisav. Jah, on erandeid, alati on erandeid, aga kui vaadata ümberringi, siis laias laastus on ikka eluülikoolis käinul ja päris koolis hariduse omandanud inimesel päris mäekõrgune vahe. Silmaring, mõttemaailm, suhtumine, isegi keelekasutus on täiesti erinev. Kunagi oli Perekoolis teema, kus mind võrreldi ühe teise, vist keskhariduseta blogijaga, et näete, on küll Eveliisil kõrgharidus, aga ikka kirjutab kehvemini kui too teine. Ma isegi ei vaidle vastu, ei ole ennast kunagi pidanud maailma parimaks kirjanikuks, aga ma arvan, et siinkohal ei ole mitte see oluline, vaid see, et haridus avab teatud uksed. Punkt. Jällegi, olen nõus, et kõigil ei olegi ambitsiooni rohkemaks kui olla kodune ema (ei halvusta, lihtsalt toon kõige esimese pähetuleva näite), aga siis ma mõtlen ka, et mis eeskuju saab olla oma lastele kui pole haridust. Päriselt küsingi nii? Et käituge minu sõnade, mitte tegude järgi – koolis peab käima, mina lihtsalt ei viitsinud, aga teie peate! Või et – lapsed, vaadake, pole ju vajagi, näete kui hästi meie hakkama saame. Ja alati saab juutuuberiks hakata!
Minul on ka kõrgharidusega vähe ambitsiooni, rahuldun oma bakaga ja võib olla pole tõesti õige inimene sõna võtma kui ise ka rohkem ei viitsi, aga no keskharidus. Paljud toovad näiteks, et aga hakkasin mehega põhikoolis koos elama ja sain lapse(d), kool jäi tahaplaanile, sest oli vaja tööle minna. Jaa, saan aru, aga põhikoolis ollakse mingi 15-aastane ju? Kust valik, et kooli asemel hakkan hoopis täiskasvanu elu elama? Ma ei saa aru.
Seletage mulle kui lollile, palun!
*kui keegi end puudutatuna tundis, siis ütlen kohe, et see postitus ei ole ajendatud kellestki konkreetsest, ma ei tea kõikide inimeste haridustasemeid (vabandust!), see siin oli üldistus.