Oi, oi, oi kui palju õelust, inimeste tõelist palet, kahepalgelisust ja hirmu on koroona välja toonud. Ma ei saa pikemalt ja täpsemalt kirjutada, aga mõtlen, et see kägude kukkumine on ikka täitsa lapsemäng selle kõrval, mis pärismaailmas toimub ilusa ja eduka maski taga. Kui vana mina oleks selliste mägude peale liimist lahti läinud ja kohe kaklust alustanud, siis uus mina suhtub sellesse kõigesse hoopis teistmoodi, positiivselt, sain teada oma väärtusest (vapsee egolaks!) ja tegelen hoopis teiste asjadega. Ma ausalt imestan ka ise, kuidas ma selles paganama kriisis suudan nii zen olla. Vana mina oleks sisse söönud hunniku antidepressante ja loputanud selle alla vahukaga, praegune mina võtab välja oma massaažimati ja mõtleb hoopis selle peale, kuidas peenramaa kiiremini valmis saada. Leidsin (enda arvates) ideaalse lahenduse, nüüd pean mõtlema, kuidas ma Mareki ära moosin, et ta selle ette võtaks esimese tööna. Sest jobu või mitte, fakt on see, et ilma temata ma Herneterana ei jõuaks kaugemale kui vaid unistused.

Kui ma paar postitust tagasi kirjutasin oma Pranamat massaazimati kasutamisest, kirjutas mulle üks blogilugeja, et mulle natuke rohkem nõu anda, kuidas seda kõike teadlikumalt teha. See oli nii põnev lugemine, nüüd ma olen seda kõike püüdnud ka mõned päevad praktiseerida ja mõtlesin, et see võiks olla põnev lugemine ka teistele.

Mati kasutamisest:

Kasuta igapäevaselt, sellega sa ennetad energiahäirumisi. Jah, valu võib ikka tekkida, ennetamine ei tähenda seda, et täna hommikul kasutasin, aga valu tekkis ikka. Kui sa kasutad matti vaid (osaliselt) valu pärast, siis on seda vähevõitu. Tähtsus peaks asetuma sellele, et kasutada matti igapäevase abivahendina energia paremaks liikuma saamiseks. Sest kui kõik liigub paremini, siis liiguvad paremini ka olukorrad, millesse kipume kinni jääma. Seiskumine liigub lahenduse poole, kinnismõtted asenduvad helgemate mõtetega, valu liigub tervenemise poole.

Hommikul on hea teha harjutusi, mis äratavad, lükkavad käima, sest igal hommikul algab uus päev, s.t sina lood oma tegevuse ja valitud mõtetega uue päeva. Püüa päeva alustavaid harjutusi teha just istudes või seistes, sest sa oled just tulnud pikutavast asendist. Sirge seljaga istudes, seistes sirutad end välja, s.t energia läheb paremini liikuma.

Kasuta matti selleks, et selle peal istuda, kas niisama või rätsepas ning teha mõni minut hingamisharjutusi selleks, et aktiveerida kõik liikumised. Samuti seisa, astu, tammu, seisa ühel jalal ja teisel jalal, otsi tasakaalu (välised, kehale mõeldud tasakaaluharjutused toetavad väga hästi sisemist, vastupidi, sisemise tasakaaluga luua keha tasakaalu- see on juba järgmine tase enesega tegelemises), mõtle välja, mis iganes liikumisi.

Samal ajal kui matil seisad, tee koos hingamisega kaelale liikumisi igas suunas ja hästi aeglaselt, sest ainult siis saad aru, kust sa kinni oled, mis kange on ja märkad kuidas oma kaela hoiad ja kas energia läheb liikuma. Kasuta sõrmi, näpistades kaela tagantpoolt ühe käega ja siis teisega üles- alla (pigistades käelaba päka ja sõrmedega, justkui haarates kaela nende vahele).

Veel masseeri (pese) sõrmedega pead, st otsi valusaid kohti, punkte ja lihtsalt masseeri neid rahulikult mõttega, et läheks liikuma, sest valus punkt osutub sellel, et on seiskumine (jah, meil kõigil on neid valusaid kohti). Peavalud- tõsi see on, et igasugune häirumine kehas, tunnetes ja mõtetes võib viia selleni, et tekib peavalu. Samas on see peavalu „sõbrale kohaselt“ justkui ka päästepunkt, et peatu, vaata ümber, tee midagi teisiti, kasvõi lama (sest peavalu, ei saagi/ei tahagi midagi teha). Idamaade traditsioonilises meditsiinis on peavalusid vähemasti üheksat tüüpi, st, et saada enesetervendus paremaks, siis eelnevalt tuleks lähemalt määratleda, millist tüüpi sinu oma on. See nn pingepeavalu (see on kõigest nimetus) on seotud psüühilise enesetundega, kuid sellest infost on vähevõitu.

Kui oled istudes või seistes juba ühtteist teinud, siis miks mitte pikuta, aga lisaks nimmepiirkonna padjale asetamisele, rakenda sama asja ka kaela juures, st aseta rätikurull väiksema mati alla ja see omakorda kaela alla ning jällegi liiguta väga aeglaselt pead, et kael/ kukal saaks massaaži. Kui ütled, et mati peal on liigutusi pea võimatu teha, sest valus, siis pane aga julgelt rätik, pleed alla ehk otsi võimalusi, mis aitaks sul uusi ideid liikumisest ellu viia.

Tähtis on sinu kavatsus, miks sa teed, mitte ainult, et ma ju teen.

Massaažist:

Seljamassaaž, igasugune massaaž on alati väärt kogemus, veel parem kui seda teha teatud moel ehk sammu võrra kaugemale sellest, et lükkame vere südame suunas. Ida traditsiooni kohaselt paikneb seljal väga palju akupunktuuripunkte, mille kaudu saab tasakaalustada psüühikat.

„Armastuse/ armastajate massaaž“,

Kutsun seda nii, sest mis on veel paremat armastaja/ armastusega puudutusest.  Kõigepealt aktiveeri endas meenutus rahust, rahulolust, heaolutundest, mis sind vallanud erinevatel eluhetkedel (nt vaikuselaagris).  Massaaži saaja lamab kõhuli, sirgelt aga samas mugavalt, s.t kui ta soovib käed kõverda, siis tehku nagu tal parem on (jalgu pole hea ristatata ja võid jalgade ning alaselja toetuseks asetada väiksema padja hüppeliigeste alla). Pea on toetatud padjale, vaadates sinnapoole kuhu kael paremini paindub.  Massaaži tegija on sellel pool kus on mugavam teha, kui on lihtne põlvitada, siis võib põlvili või rätsepas olla. Tähtis, et andja ei väsiks selles asendis. Kui oled paremakäeline, siis on lihtne olla saaja vasakul küljel ja võimalikult lähedal saajale, sest siis ei pea väga kummardama (nt. põlvitada näoga saaja suunas, puudutades parema küljega saaja vasakut külge). Saajal võiks olla selg paljas ja ülejäänud keha mõnusalt kaetud, aga võib teha ka läbi õhukese särgi (nt kui sul tavapäraselt külmad käed).

Kasutad sõrmenukke, nimetissõrme ja keskmise sõrme nukke, ülejäänud sõrmed on ka kõverdatud ja liiguvad kaasa aga põhitöö teevad ära need kaks sõrme, pöial on sirutatud ehk vabas asendis. Tähelepanu! Hoia oma käsi kindlalt aga samas lõdvestunult, massaaž ei ole pingutus!

Joonis: http://www.norrishealth.co.uk/smt/

Kujuta nüüd ette sellist liikumist nagu sa teeksid siis, kui paned „rätipoisi“ kõndima, tead ju kuidas sõrmed „rätipoisi/ tüdruku“ jalgadena sammuvad, samasugust astumist hakkad tegema sõrmenukkidega. Jälgi, et su käsi toetub seljale nii, et on mõnus hoida, samas hoia rohkem ülevalt alla, ehk hoia selja suhtes peaaegu täisnurgas. Nahaga on kontaktis nii nukid kui sellele järgnevad kaks sõrmeliigest, pöial vabas, mugavas asendis.

Asetad oma sõrmed kahele poole lülisammast, üks sõrmenukk ühele poole ja teine teisele poole ja hakkad niimoodi sammuma, mõnusalt, vabalt, tekitades hõõrdumist/silitust kahel pool lülisammast alt ülespoole. Alustad alumistest nimmelülidest ja liigud sammudes üles kuni kaela alguseni (esimese rinnalülini). Ära jää kinni anatoomiasse, vaid kasuta head meelt ja mõnusalt kulgemist.

Järgmisena libistad lahti sirutatud sõrmedega ülevalt alla, kaugusel mis ulatub kahele poole lülisammast järgnevalt- mõõda silma järgi kolm pöidla laiust kahele poole lülisammast, selleks võta massaaži saaja pöidla laius, st Marekil on see vahemaa tema kolme pöidla laiuse jagu ja Idal siis tema pöidla laius. Seda rada pidi silita väljasirutatud sõrmedega ülevalt alla. Idal ulatud sa kindlasti ühe käe sõrmedega sedasi tegema, aga Mareki puhul pead kasutama hoopis enda mõlema käe pöidlaid (teised sõrmed on siis kõverdatud peopessa), ehk libistad mõlema käega ülevalt alla.

Kordad aeglaselt massaažiliikumist no ikka mõne minuti, vahepeal uurid, kas puudutus mõnus või kas peaksid survet vähendama või suurendama või kas aeglasemalt (kiiremini tavaliselt mitte). Ida kindlasti annab märku, et kõdi või naljakas tunne, Marekiga läheb vast aega, sest ei oska ju lõdvestuda (hakkasin naerma, sest tõsi!) . Tähtis, et vastuvõtja kuulaks, hea kui tal silmad suletud, sest siis tekib kiiremini tunnetus. Idale võid samal ajal mingit luuletust lugeda või tasakesi mõnda ilusat lugu rääkida. Marekile ka.

See rada, mida mööda alla libistad tegeleb psüühika tasakaalus olemisega, üles minev, lülisamba kõrval olev rada tegeleb rohkem keha ühe peamise energia toetamise ja tugevdamisega. Kui inimese psüühika on tasakaalus, siis on ka tema immuunsüsteem heas valmisolekus. Kui inimene tunnistab endas tekkivaid tundeid, ilma neid maha surumata, neisse kinni jäämata, vaid aktsepteerides ning kogedes ning leides endas järjepidevust tegeleda nii hingamisharjutuste, meditatsiooni, liikumisega, siis need üha ilmnevad tunded muutuvad (mitte drastiliselt teiseks), aga nad muutuvad, sest sa oled juba eelnevate tegemistega näidanud, et sa hoolid endast, sa panustad endale ja sa usaldad ennast. See tähendab, et vastused, mis sinu seest ilmuvad mõtte, tunde ja teo tasandil on tõesemad, siiramad ja head enesetunnet loovamad.

Kui soovid ka ise maksimumi sellest tegemisest, siis kaasa sellesse liikumisse oma hingamine, just kõhuga hingamine. Ühesõnaga vaata, et hingamine oleks vaba ja jätkuv, et ei peataks hingamist.

Niisiis, kui sul vähegi valmisolekut, proovi, äkki saab harjumuseks, oht on, et saab. Ja nii koolitad sa lõpuks ka mehe välja, sest see lihtne. Põhineb helladel, soojadel kätel ja soovil väljendada armastust puudutuse kaudu.

Nii mediteerimine, seeläbi ka teadlikum hingamise kasutamine, enese liigutamine, massaaž, positiivsemate hetkede taasloomine (sest aju mäletab neid hetki ja seeläbi aktiveerib ka õnnehormoonid), kõik nimetatud viisid on kaasa aitamaks eneseavastusele: jah, sa oled hingeline – spirituaalne olend, jah, sa oled naine ja seeläbi ka tundlikum, jah, kõiges selles on ka potentsiaal avastada kõik need väärtused ja omadused, mis lasevad sul end hästi tunda.

Tõsi, et enese heaolu tundega peab järjepidevalt tegelema! Ja leidma selleks viisi, mis ei ole ekstra suur pingutus ja ei nõua koguaeg materiaalseid vahendeid.

Aitäh, Helle, et kirjutasid. Ma olen alati nii tänulik kui inimesed kaasa elavad, mõtlevad ja kirjutavad, see on nii armas:)