Ma ei tea, kas ma olen ainus, kellele tundub, et inimesed on kodus istudes muutunud õelamakaks. Või ma ei tea, inimesed ongi kogu aeg õelad, aga nüüd kui neil on liiga palju vaba aega veedetakse see ilmselt internetis, kus saab oma frustratsiooni välja elada ja see torkab eriliselt silma. Võimalik, et mõne jaoks on õelutsemine meelelahutus. Ma olen tähele pannud inimestel on tekkinud vajadus teistega möliseda ja vaielda, konkreetselt võtta sõna seal, kus ei peaks, rääkida kaasa teemades, mis ei puutu neisse ja lihtsalt kakelda. Ühed ja samad inimesed jäävad erinevates foorumites ja kommentaariumites silma sellega, et neil on vaja kedagi peksta. Ma ei tea tihti tausta, aga ma ei tahagi teada, on lihtsalt veider vaadata netikaklust. Teiseks tundub mulle, et vana hea blogijate kätš on tagasi. Vana hea meelelahutus, mis mullegi võõras pole, kuid ma kasvasin sellest vist välja sel hetkel kui tundsin, et ma ei taha et mind peetakse ka üheks tasuta nänni pärast kaklejaks, et ju loodab sellega silma paista, et siis ehk mõni turundaja avastab selle blogi ja pakkumistest on rivi ukse taga. Ühesõnaga ma tean, et ma olen ise ka olnud agar blogijate kritiseerija ja jätkuvalt arvan ma, et suur osa “täiskohaga blogijatest” on üsna piiratud silmaringiga ja kohati piinlikud jälgida, aga lõppkokkuvõttes ei muuda see minu elus mitte midagi, ei paremaks ega halvemaks Okei, võib olla vaid halvemaks, et saaksin ise pihta virtuaalse kiviga. Ei taha enam, ausalt ei taha! Kolmandaks on see täiesti absurdne, kuidas iga vähegi positiivse uudise all on terve kari sapiseid inimesi, kes ei suuda vist aru saada, et osad inimesed tahavadki head teha, eriti hetkel, aidata ja toetada, pakkuda positiivseid emotsioone. Näiteks karujaht akendel, mille eesmärk on isolatsiooni ajal (eeskätt laste) tuju tõsta. Ei ole vaja ilkuda iga asja kallal.
Samas pean tunnistama, et teatud tegevuste puhul olen ma üsna skeptiline. Ma ei saa näiteks päris hästi aru, miks meedikutele ja politseile söögi tegemiseks peab hetkel raha koguma. Otseloomulikult ei arva ma, et eesliini töötajatel on hetkel lihtne ning kindlasti napib meedikutel kohati aega, et korralikult süüa ja selliste kampaaniate idee on osaliselt ka positiivsuse jagamine, kuid mulle tundub see ikkagi vaid PR, puhas reklaam. Restoranidel ja igasugu toiduvalmistajatel ei ole lihtsad ajad, loomulikult, aga mind õudselt häirivad kõik need kokad ja restoranide omanikud, kes oma toitudega eesliini töötajatega kindlasti ka pilti teevad. Et teen head, aga mitte hea tegemise pärast, vaid selle pärast, et mind näha oleks. Kunagi “Sõprades” väitis Phoebe, et isetut heategu ei ole olemas, ma olen sellega aina enam nõus. Üks blogija (ja paljud inimesed üldse) on avaldanud arvamust, et selle asemel, et vedada toitu inimestele, kes siiski suudavad hetkel ise endale piruka ja kohvi osta, tuleks keskenduda neile, kes on olukorra tõttu raskustes, too sama blogija sai vastuseks, et idee on õilis, aga raske teostada. Eks kõik on suhtumise ja kättevõtmise asi. Ma ei olnud sellele ise mõelnud, aga kui tõesti on ju palju lapsi, kelle ainus soe toit on koolilõuna, siis mõelge nende peale. Heategu läheks mu meelest õigemasse kohta ning PR ei jääks ka olemata. Ma olen kindel, et minu arvamus ei ole populaarne ning keegi kindlasti loeb ka sellest välja kiusamise, kuid päriselt mulle tundub, et see massiline meedikute toitmine hetkel natuke ülepingutatult. Jah, olengi küüniline.
Teine asi, mis mind natuke paneb kulmu kergitama, on igasugune e-poodidesse nodi kokku ostmisele üles kutsumine. Ma saan aru, et paljud väikesed tegijad sõltuvad sellest, aga kohati on seda nii kohutav vaadata/lugeda, et hetkel istute ju niikuinii kodus, palun ostke tasse, kellasid, küünlaaluseid, puuviljatutte. Mulle meeldiks kui need samad ettevõtted, kes kutsuvad üles end toetama, toetaks samal ajal siis vastu ka teisi väikesi või abivajajaid, et et tekiks positiivne ringlus. Muidugi toetan ka mina hetkel veel kohalikke väikeettevõtjaid nii palju kui võimalik, kuid ma näen kui manipuleeritavad on inimesed tegelikult ja nii kahju on kuidagi. Kindlasti on asju, mida tasub hetkel osta, sest pakkumised võivad olla arusaadavatel põhjustel head, aga ei ole vaja kokku osta korvide viisi nodi lihtsalt ostmise pärast. See ei leevenda tegelikult stressi. Ma ei tea, kas ma nägin seda unes, aga mulle jäi justkui eile silma, et ka Tallink kutsus inimesi oma epoodi kommi kokku ostma. See tundub sellise ettevõtte puhul minu jaoks äärmiselt sobimatu ja ikka pigem kahjustab ettevõtte mainet. Natuke “Sportlandi tegemine”. Kuna ma enam ei leia, kus ma seda näha võisin, siis jääb loota, et nägin Tallinki üleskutset ikkagi vaid unes.