Kas teil on midagi sellist, mida te mehe juures kõige enne vaatate? Ma ei mõtle seda kui silmapiirile on tekkinud mõni meesoost isend, kes atraktiivne tundub, sest siis on (vähemalt minu jaoks) olulised nii palju erinevaid asju. Näiteks Kalade horoskoop läheb siinkohal minu jaoks täppi, et mees ei pea olema Ken, vaid ta peab oskama naist sütitada. Ühel ja teisel moel. Seal peab olemas olema see “miski”. Kõik ülejäänu, mis mu jaoks oluline, tuleb riburadapidi järgi ja kui kohe olemas ei ole, siis mehed on kohati oma käe järgi voolitavad nagu plastiliin.
Aga see ei ole see teema, millest ma seekord rääkida tahan. Ma pean silmas seda, et kui te lähete kohtumisele/töövestlusele/jne, siis, mis on see, mida te (peale välimuse?) mehe juures tähele panete?
Mina panen tähele käekella. Mul on nagu mingi haigus saada teada, mis kella mees kannab. Põhimõtteliselt olen ma seda meelt, et kellasid tehku ikkagi kellafirmad, aga samas on nii palju ägedaid (ja ka brändituid) variante, et ma päris nii must-valgelt asjale enam ei vaata. Noh näiteks kui saad kokku hipster-IT-inimesega ja ta kannab käel Elektronika 55 B Melody Vintage USSR käekella, siis see on cool. Ei vaata põlgusega, et issake, tal ei olegi käel Breitling. Aga no ma vaatan, mis kell mehel käe peal on. Ma ei saa sinna parata. See on nagu mingit sorti isiksusehäire. Ma võin istuda mehega üle laua ja ma hakkan automaatselt kohe otsima võimalust, et uurida välja, mis käekellaga tegu on. Üldjuhul ei ole see raske. Samas mõnikord võin ma meesterahvaga kuid koos töötada ja ikka ei suuda välja uurida, mis firmaga tegu on. See ajab mind ilgelt närvi. Samas on natukene põnev ka. Aga närviajav. Mingitel hetkedel on mul kohe tahtmine küsida, et kuule, ma ei saa enam edasi elada normaalselt kui ma teada ei saa, mis kell sul käe peal on. Aga ma ei küsi kunagi. Parem jäägu salapära ja teadmatus. Palju hullem oleks kui ta siis ütleks, et “kle, see on mul selline päris kallis, laeva pealt ostetud Guessi kell”. Tõenäosus selliseks vastuseks on muidugi nullilähedane, aga pigem jäägu salapära.
Miks?
Sest palju õudsem on see kui käekell karjub oma firmamärgi sulle näkku. Selles mõttes, et see on näiteks mõne hästi teatud brändi kõige odavam, aga kõige kirjum ja kõige edevam variant, nii et sellest ei anna mööda vaadata. See on minu jaoks kõige suurem turnoff. Eriti kui sinna juurde karjuvad näkku erinevad firmamärgid pluusil, pükstel ja jumal teab veel kus. Ma tean firmamärkidest ilmselt rohkem kui oleks vaja, ma ei saa sinna midagi parata, minu kiiks, aga issand kui kole kombo on valge HH tuulejope ja oranži taustaga võimalikult suur käekell, kust isegi vaegnägija Hugo Boss välja loeks.
Ma tean, et see on minu poolt järjekordselt üks pinnapealne teema, mis näitab, et ma poole sugugi nii sügav kui ma välja püüan paista, aga ma ei saa sinna midagi parata. Ma märkan suht esimese asjana meeste puhul käekella. Heas või halvas mõttes. Täna linnas käies kõndisin ma mööda Aegaon kellapoest. Mis te arvate, kas ma jäin vaateakna ette imetlema? Meeste kellasid.
Ma märkan esimesena üldist olekut. Mulle ei meeldi üldse edevad, püüdlikult kildu rebivad ja tüütult jutukad mehed vaid sellised vaikselt enesekindlad nö. Sõbralikud, mitte ülbed, kuid rahulikult jälgivad, mitte peale lendavad.
Aga jah, kell on ainus aksessuaar või ütleme siis ehe (sest ma ei pea silmas salle/mütse), mis mehe puhul mu jaoks aktsepteeritav ja mõnel harval juhul isegi ilus on. Kahjuks on niiiii palju rohkem inetuid kelli liikvel. Mu isiklik lemmik hetkel on TID no.1.
Märkan alati ka riietust ja eriti häirivad on minu jaoks igasugu kirjadega t-särgid. VÄGA harva see kiri seal töötab. Enamasti on ülikole. Mingi TOM TAILOR suurelt särgi keskel on lihtsalt…mis nad maksavad sulle ka, et reklaampinda pakud v? Miks mitte lihtsalt teksad ja valge t-särk. Aga maitse asi jah.
Jaa, no see üldine olek ka. Issand, kus ma ka ei kannata neid fafa-vendi. Kohutav!
Ma märkan või siis pigem vaatan kohe konkreetselt hambaid ja jalatseid 😀 ühel minu sõbral on see “AegaOn” käekell ja see sobib tema üldise imagoga nii imeliselt .. et vat see mees sütitab 😉
Väga hea postitus 🙂 Üldiselt ma ei kannata lugeda misiganes müügipostitusi. Võibolla sinu oma ei olegi müügipostitus, kuigi lõpp ei jäta justkui muud valikuvarianti. Igatahes, kui on müük, siis ma usun, et kõik, kes lõpuni loevad, vajutavad ka linki. Super 🙂
Oo, aitah komplimendi eest, aga ei, see polnud grammigi muugipostitus😀 kondisin Aia tanaval ja nagin seda poodi, isegi ei teadnud, et see seal on, ja meenus üks tööintervjuu koleda Armani kella kandjaga 🤷♀️
Ma vaatan alati hambaid, käsi ja jalanõusid. Hoolitsemata käed või määrdunud jalatsid on tõsine puudus, ja hammaste puhul sama. Kirjapildis kõlab, nagu veidi nagu hobuse ostmine, aga nii on 🙂
Kusjuures, naiste puhul vaatan sama.
Mis nendest meestest saab, kes ei kannagi kella? 😃
Ei no see on ka okei😀 kuigi ma ilmselt motleks, mis tal viga on 😂
Minu abikaasa näiteks ei kanna kella ja tal pole ausõna midagi viga 😂 Ma ise ka ei kanna kella juba kümme aastat kindlasti ja põhjuseks ikka see vana hea “telefon on ju alati taskus, milleks veel kell käe peal olema peab” 🤓
Meil sama, kumbki ei kanna ega tunne vajadust ka. Ma ei tea miks, mingi kiiks vist, aga minu jaoks on käekell selline lastemänguasjade kategooriaase kuuluv asi 😀
Ma tunnen kolme meest, kes on käekella friigid. Keegi neist raamatuid ei loe, meelelahutuseks pigem kino, kui teater ja edevad on nad ka, kuigi üritavad hästi häbeliku mulje jätta. Pole absoluutselt minu maitse.
Aga käed on see, mida ma kohe vaatan. Liiga pikad küüned, mustad küünealused on öäk. Kui käed on õlised vmt see mind ei häiri, las mees teeb tööd.
Üldiselt ei oska tähele panna muidu kui miski ikka väga maitsetult näkku karjub. Suured kirjad riietel olid vahepeal ju jälle väga moes. Aga naerma ajab, vaadates nt lennujaamades, kuidas on muretsetud Louis Vuittoni kohvrid/kotid(feik?) aga turistiklass? Nagu päriselt ostad pigem mitmete tuhandete eest kohvri aga mugavamate kohtade jaoks enam ei jagu…
Suurel kirjal ja suurel kirjal on suur vahe;)
Minult on jällegi erinevad mehed erinevates olukordades käekella kohta küsinud. Ja ma ei kanna midagi väga silmapaistvat ei hinna ega disaini mõttes aga see tundub vist selline parajalt viisakas/neutraalne asi vestluse arendamiseks. Kuigi eks friike on kindlasti ka veel 🙂 Vahepeal oli mul nt üks isale kingitud kell, mida ta ise ei kasutanud, ja kord lennukis mu kõrval istunud mees ütles kohe, et see on meeste oma. Mis oli üllatav, sest naistele tehakse ju ka selliseid maskuliinsema joonega käekelli ja ma ise peale vaadates ei oska küll vahet teha.
Minult on ka ühe käekella kohta küsitud. Näeb tõesti ka hea välja. Ostsin 1,50 eest Uuskasutusest 😂
Mina vaatan käsi ja silmi.olekult on minu maitse suures plaanis “nohikud”. Selline vaga vesi, sügav põhi:)
Mul on edev kell, Yaht-Master. Ja mul on jaht ning kapteni paberid ka.
Märkan alati, et kas on abielusørmus. Ei teagi miks, vahet pole kas nüüd abielus olles vøi enne vallalisena 😀
I’m with you! Ma olen ka kellafriik. Alati märkan teiste käekellasid, nii naistel, kui meestel. Ja ise tahaks igal palgapäeval uue kella endale osta, sest mõnel kellalehel või poes (sest alati jääd vaateakent vahtima) on mõni niiiii ilus jälle silma jäänud. Kell on aksessuaar, mis ütleb sinu kohta nii palju. Ja mina ka seda meelt, et guess vms ei ole kellatootja aga näed, ükskord jäi silma TH kell, mis lihtsalt oli nii stiilne ja hea maitsega tehtud, et ostsin ära. Ja samas leiab teinekord täiesti odava raha eest mingeid noname pärle, mis lihtsalt on jälle samamoodi nii stiilsed.
Ma vaatan meeste juures alati nende jalanõusid, eriti kui on mingi tähtsam kohtumine. See nagu näitab mu jaoks, mis inimesega on tegu. Näiteks paar aastat tagasi kutsuti kohtumisele, kus üritati pähe määrida ühte kohta investeerimist. Müügimees oli selline libeda jutuga (nagu nad ikka on) ja kena ülikonnaga, aga no tema jalanõud olid alla igasugust arvestust (sellised vanad lääpa kantud kingad, natukene räpased ka). Ja kusjuures just sellel põhjusel ma ära ütlesingi neile. Ja ei ole siin mingit juttu, et äkki tal polnud raha uusi kingi osta, sest esiteks oli tal väga vinge kell käe peal ja sõrmed kuldsõrmuseid täis ja teiseks ei pea ilus king mitusada eurot maksma. Leian, et kui oled müügimees ja üritad midagi suuremat pähe määrida, siis võiks vastavalt riietuda.
Igapäevaelus vaatan ka meeste jalanõusid. Muideks näiteks teatud tüüpi meeste puhul ei häiri, kui neil on täiesti ärakantud Conversed vms, sest neile lihtsalt sobib see. Samas kõik ei suuda seda välja kanda.
Minule läheb korda ainult üldine olek ja suhtumine. Vaatan alati inimesele otsa – kui väldib silmsidet, siis kannan kohe maha. Samuti on minu jaoks oluline, mis juttu mees suust välja ajab. Selliseid nö alfa-isaseid ei kannata absoluutselt silmaotsaski. Või selliseid, kes teiste jutule vahele räägivad ja muidu ülbelt käituvad.
Riietus ja aksessuaarid on minu jaoks mehe puhul täiesti teisejärgulised. Kui mees oma üldise oleku ja suhtumise poolest meeldib, siis pole vahet, mis tal seljas-käes-jalas on. Samamoodi kui mees ei meeldi – olgu või kuldne kuu paelaga kaelas, ei meeldi, siis ei meeldi.
Silmside vältimine – ei saaks rohkem nōus olla, ääretult ebameeldiv
Kell käepeal peaks töötama ka 😉
Pingback: ja kui nii mõelda, siis on meil siiski hullupööra vedanud, et me kõik ühtviisi ei märka | soodomagomorra
Hakkasin praegu mõtlema ja enam ei tea. Kunagi vaatasin ka jalanõusid ja kella ja riietust. “Kampsun teksades” tüübid välistasin kohe. Oma abikaasaga kohtudes ei mäletagi enam, mida vaatasin. Tal polnud kella ja kandis sel ajal pastlaid või plätusid (pikem jutt, mis teema oli :D). Vaatasin vist pigem silmi ja üldist olekut. Ja aa, tema käsi ka. Tänaseni ajab ihu imelikuks, kui ta käsi vaatan….
Triiksärgid. Täiesti suva, mis bränd, firma või kaubamärk. Kui mehel on isiksusega sobiv triiksärk seljas, siis mina olen müüdud. 😂
Silmad. Ehted (nahastkäevõrud, kaelaripatsid). Hambad (naeratus). Kui triiksärgi kätise vahelt piilub kella asemel nahast käevõru, siis on diil tagatud.