Situatsioon suvalises töökohas:

Tööandja: Sinu kolleeg edastas meile andmed, et sa oled valetanud ja meid petnud, ületanud oma võimu piire, me peame sel teemal rääkima ja kui see vastab tõele, siis me peame paluma sul oma ametist lahkuda. 

Töötaja: Ei, see ei vasta tõele, see on nõiajaht, ma ei lahku kuhugi! 

Tööandja: Okei, pole hullu, me siiski ei usu sind ja  vallandame su. Homme on sul hüvitiseks kontol ka 30 000 eurot. Ja kuigi sinu kolleeg rääkis ilmselt tõtt, siis igaks juhuks me ikkagi vallandame tema ka. 

Tuleb tuttav ette? Muidugi mitte. Kui sa just ei tööta valitsuses ministrina. Kui töötad, siis see ilmselt on norm.

Mul ausalt ei ole ammu enam sõnu EKRE käitumise kohta. Tegelikult üldse poliitikute kohta. Kõrvalpõikena ütlen ka, et ma olen nii pettunud naises, kellest oleks võinud saada esimene naispeaminister. Selline arrogantsus ja lollus, et ma ei jaksa teda isegi kuulata enam. Ma isegi ei oska enam midagi öelda poliitika kohta. Mõnikord ma pean end rumalaks, aga ausalt kui ma vaatan erinevaid EKRE ministreid, eesotsas kahe “geeniusega”, siis mulle tundub, et ma olen ikka vägagi särav pliiats. Vägagi. Aga no sellest ma olen varemgi rääkinud, et ma võiksin hea meelega mõnd ministrit asendada, aga millegi pärast ei ole mulle ikka veel tööpakkumist tehtud.

See selleks.

Kuulasin täna uudiseid 1) järjekordsest hüvitisest ja 2) kantsleri ametist vabastamisest ja ausalt, ma loodan, et ma ei ole ainus, kes mõtles, et teate, käige ausalt p…e, enam ei jaksa debiilsusi taluda, kaua võib, aga samas on see selline jõuetu viha, sest kas midagi muutub?  Alustame sellest, et ministriteks on valitud kolme klassi külakooli hariduse või makaagi moraaliga inimesed. Jätkame sellega, et igaks juhuks saavad kinga ka inimesed, kellele “otseselt ühtegi etteheidet ei ole”. Ja lõpetame sellega, et miks peakski keegi ise vabatahtlikult lahkuma kui vallandamise puhul saab kaasa tagasihoidliku hüvitise? What the fuck toimub? Midagi ei muutu ka. Samas ongi ju naiivne loota, et muutuks. Kas ma muudaks endale kasulikku seadust kui see oleks minu muuta? Või ütleks nagu klassikust Laine, et on selle välja teeninud raske tööga ja võtab selle ilma häbitundeta vastu? Kannataks ära 200 kommentaari ja liiguks edasi järgmisse ametisse.

Kuidas need maailmad nii erinevad on, et kui suvalisest töökohast X oleks suure skandaaliga pidanud lahkuma/tööst ilma jääma suveline Piret või Mati, siis keegi ei oleks teda uute pakkumistega ootamas, et tule meile, meil on niikuinii parem. Oled aga minister või vähemalt Riigikogu liige, siis vähemalt vallavanemaks saad ikka. Pole üldse vaja muretseda. Erinevalt Piretist ja Matist, kes vallandatakse.

Ma lähen megalt närvi. Ja ma ei ole see inimene, kes vastandab valitsust ja “lihtinimest”. Mu meelest me kõik oleme ühtmoodi lihtinimesed, mõnel lihtsalt on rohkem vastutust. Tavaliselt kaasneb selle vastutusega ka kogemus ja haridus ja mingigi eetika, aga viimasel ajal on mul küll tunne, et oleks aeg hangudega Toompeale minna.

#piinlik

(PS: loodan, et keegi mind kohtusse ei kaeba, aga no on piinlik, isegi ilma häshtäägita)