Reisida on tore. Selles pole kahtlustki. Üks kiiremaid viise selleks on ilmselgelt lennuk, aga üsna tihti tunnen ma, et (kui ajakulu kõrvale jätta) palju lihtsam oleks reisida auto, rongi ja laevaga. Noh kui saab eksju.
Näiteks Edinburghi läheb Tallinnast otselend. Ryanair. Vanasti kui Ryanair veel Norrasse sõitis, kasutasin ma seda päris tihti, hinnad olid tihti edasi-tagasi ca 19 eurot. Selle raha eest ei olnud ootused just väga kõrged. Odavlennufirmana reklaamivad nad end siiani, aga tegelikult pole see ju teps mitte tõsi. Edinburghi jaoks vaatasin skyscannerist lende. Kõige soodsam ja kiirem oli Ryanair. Hea küll, pole see firma midagi nii hull mõtlesin ma ja tellisin piletid ära. 60 eurot. Kui ma olin juurde maksnud kõik lisatasud, et saaksin istekoha, kasvõi seljakoti kaasa ja nipet-näpet veel, kogemata ka priority boardingu, mis on kõige mõttetum asi üldse, aga maksab kena 25 eurot, oli piletihind kenasti kerkinud pea 200 euroni. Samas. 200 eurot ja 3 tundi peldik-lennufirmaga või 7 tundi, ümberistumine ja hinnad alates 400 eurot. Mis valiku teed? Ryanairi suure tõenäosusega. Kirud end maapõhja, sest no lennuk on nii pagana ebameeldiv nagu plasttoolidega buss, lisaks oled sa juba ette negatiivselt meelestatud, sest oled iga liigutuse eest maksnud. Ja siis sa seisad seal all klaasputkas terve igaviku ja ootad bussile minekut, et siis ronida plastkarpi. Halvimal juhul seisad vihma ja tuule käes. Krt, kuidas tahaks normaalse valge inimese kombel otse lennukisse minna. Vannud endale, et ei reisi enam iial Ryanairiga, aga armud Edinburghi ja leiad end juba uueks aastaks uuesti pileteid vaatamas. Ikka Ryanairi lehelt.
Järgmise reisi teed Air Balticuga. Põhimõtteliselt kordub kõik täpselt samamoodi. Iga liigutus maksab. Ma muide ei teadnud, et kui Air Balticu check in lennujaamas teha, siis maksab see lisaks 35 eurot. Ma muidu teen oma check in´i alati netis ära, aga seekord läks kuidagi teisiti. Hea on, et mu kolleeg viimasel hetkel selle ära tegi siiski netis. 35 eurot teenustasu on jõhker. Kuigi Ryanairi kotihoiustamine, kui kott on liiga suur ja ei taha juurde maksta, on veel hullem. 70 eurot. Maksad 50 eurot lisatasu liiga suure käekoti eest ja tunned, et oled jõhkralt kokku hoidnud. Ühesõnaga. Jälle suunatakse sind kuhugi keldrisse, et saaksid oodata bussi, et ronida mööda eriti kitsast ja järsku treppi lennuki peale, mis meenutab mudellennukit. Ei, tegelikult ei meenuta, vaid ongi. Üritad end kiiruga oma kohale liigutada ja lööd endal jala siniseks. Naiss! Veepudel ja raamat ei mahu istmetaskusse, mantel ei mahu enam panipaika, arvuti ja käekoti tooli alla panemiseks tuleb poolenisti kõrvalistuja sülle ronida. Istud oma kodinad süles ja tunned kui kitsas on. Krt, kas mina lähen iga lennuga suuremaks või lennukid väiksemaks?
Viimane lend, mis teha tuleb, toimub SASiga. SAS on alati olnud üks minu lemmiklennufirmasid. Mugavad toolid, palju ruumi, hea teenindus, suured lennukid ja saab otse lennukisse, ilma bussita ja ilma vihma ja tuule käes seismata. Nüüd on teised ajad, suuremad on majad, aga väiksemad on lennukid. Nii ka SAS lennutab meid punktist A punkti B maailma kõige väiksema lennukiga. Otseloomulikult käib pealeminek keldrist, bussiga ja otseloomulikult tuleb seista vihma ja tuule käes. SEST pooled reisijatest on, sry, debiilikud. Sa näed, et väljas on koerailm, aga selle asemel, et oma koht leides korraks kõrvale minna ja teised edasi lasta, hakkad sa oma kohvrit üht ja teistpidi ära mahutama, see ei mahu, liigud edasi-tagasi ja püüad leida kohta, kuhu see mahub, arutad kaaslasega, et mis teha ja kui lõpuks kohvri saad ära paigutatud, siis ka veel ei istu paigale, vaid pead keset kitsast vahekäiku veel ka oma mantli seljast ära võtma. Kas natuke elementaarset viisakust ja teistega arvestamist on palju palutud? Muidugi tema ei saanud suure tõenäosusega kiirustamisega sinikat, mina, püüdes võimalikult kiiresti oma kohale istuda, saan kintsu peale uue sinika. Mudellennukisse lihtsalt on nii raske ära mahutada oma suurt kere. Ja issand kuidas mul on kahju väikelastega reisijatest, kes nende minilennukitega peavad lendama. Esiteks see tuule ja vihma käes seismine ning teiseks mahutada sülle laps kui ruumi pole isegi nii palju, et sinna mahuks käekott.
Ehk siis. Ma mõtlen ausalt, et palju mugavam on reisida näiteks laevaga. Autoga. Rongiga. Kahjuks igale poole nendega ei saa. Õnneks Norrasse, Rootsi, Taani ja teistesse lähiriikidesse saab. Talvel kui on ka üleriided, tundub mulle nendesse riikidesse reisimine ilma lennukita juba palju mõistlikum. Jah, saab ka mugavamalt lennata. Aga päriselt – 500 eurot Stockholmi vs 58 eurot. Millise valiku te ise teeksite? Pikamaalendudel on mul siiani õnneks läinud, isegi odavlennufirmad (nt Wizzair) on olnud suht okei suurusega minusugusele koljatile.