Mäletate ma mõnda aega tagasi kirjutasin, et hinges oli rahutus ja et vajan ilmselt uusi algusi. Ma ei olnud päris kindel, mida ma selle kõige all mõtlesin, aga mingil hetkel sai mulle selgeks, mis mind närinud on. Ma ei hakka sellest kõigest (hetkel veel) rääkima, aga see teadmine tegi mind natukene kurvaks. Vana mina oleks pea ees vette hüpanud, aga uus mina (või alalhoidlikum mina?) oli kahevahel. Ma kaalusin ja mõtlesin ja nuputasin. Olin hirmul ja kurb ja väsinud.
Natuke tuli see aeg meelde kui trööstiplaastrid mulle esimest korda tunneli lõpus valgust näitasid. Siis ma olin muidugi tunduvalt hullemas olukorras – raskes depressioonis, aga natuke samuti ennast ära kaotanud. Paar päeva tagasi kui ma mööda Edinburghi jalutasin, tundsin ma sama tunnet, et ma olen kadunud. Ja ma tulin tagasi, võtsin kokku julguse ja langetasin otsuse. Ühtepidi ei teinud see mind sugugi rõõmsamaks, pigem tekitas kerge masenduse tunde, aga teistpidi tundsin ma, et olen õigel teel olemas mina ise.
Vahepeal lahvatas influencerite maailmas järjekordne draama. Ma jõudsin selle peale mõelda vaid nii palju, et kas inimesi tõesti huvitab nii palju virtuaalmaailm, et üksteisega sõdida. Ütlen ausalt, et mulle tundub, et minu ja ühe tuntud blogija sõdimised tunduvad selle kõrval ikka väga hädised ja suvalised. Milleks sellised sõdimised ja draamad? Jõudsin vaid järeldusele, et mind huvitab pärismaailm tunduvalt rohkem. Hea on olla hobiblogija, kes ei ole sunnitud midagi tegema, vaid kes saab teha seda, mida tahab.
Ometigi oli mul hea meel, et Cuddlingsi väike reklaamikampaania just eile ja täna välja tuli. Mulle tundus, et ma (ja võib olla maailm üldse) vajab täna natuke trööstiplaastrite abi!
Foto: @carolyrohela
Hetkel on cuddlings.ee e-poes kampaania, mille raames Cuddlings annetab 50% maksumusest Lastefondi abivajajatele. Selleks, et kampaaniat toetada, mine vaata kodulehele ja saadki teha head nii lastele, kes abi vajavad 🖤Lisaks trööstiplaastrid peaksid igas peres olema, et kurval ajal lohutust pakkuda ❤️
Imelise, muinasjutulise päisepildi eest tänan andekat blogihaldjat Britti. Aitäh sulle!
Aga kuule, armas hobiblogija. Ma sain aru, et Sa ise olid ka selles pahade listis, mille ümber kogu see draama tiirles? Et kui hobiblogija, siis miks vaja neid laike peedistada niimoodi piinlikult?
Kammoon, ärge tehke lambi draamat. Mis pahade list😂 lõpetage lasteaiatasemel teemad, ausalt. Mina ei peedista kusagil midagi piinlikult, vaid suhtlen sõpradega nii facebookis kui instas. #chillax 🙏❤️
Sa tood sageli enda blogis välja, missugune suur turundushuviline sa oled ja sa ei näe selles “draamas” mitte mingit muud probleemi, kui see, et inimestel pole muud teha? Sa ise räägid, kuidas sa Norras influencereid moosimas käinud oled ja nüüd Eestis üritab keegi valega õhku müüa, siis sa ei näe turundajana ja brändiesindajana probleemi? Kui sa ei oleks seal grupis olnud ja kui su plaastreid ei reklaamiks täna üks teine grupis olnu, millel on taaskord üle poolesaja nii läbinähtava ja võltsi kommentaari nende samade sarikommenteerijate poolt, siis sa usutavasti räägiks praegu teist juttu. Püüda tunduda nüüd parem, kui see idiootne olukord on, on väga vasturääkiv sinu varasemate postitustega. Sa pole kunagi pidanud liigseks nokkida teemadel, mis sind kuidagi ei puuduta ning nüüd sa oled otsapidi asja keskel ning ei huvita. Aga samas, mine tea, äkki oled tõesti viimase aastaga ükskõikseks muutunud.
Ma olen seda draamat loomulikult jälginud ja kibelenud seda kommenteerima, sest facts… aga tead, esiteks ma olen näinud, mida sellised teemad endaga kaasa toovad ja mul on hetkel päriselus nii palju rohkem olulist, et tahakse end mõnda järjekordsesse draamasse rohkem segada. Kui kops üle maksa laheb, siis kommenteerin ka, usu mind.
Utlen vaid nii palju et minu jaoks on blogide reklaamimise (seaduslik) grupp ja insta postituste reklaamimise (ebaseaduslik) grupp ühe mündi kaks poolt. Inimestel on igav ja moeldakse välja/suuremaks asju, et oleks põnev. Nii lihtne ongi.
Aga nagu oeldud, stay tuned, voimalik et ma utlengi oma arvamuse vâlja;)