Ma üritan igal võimalusel vältida mänguväljakuid. Mitte et mulle need otseselt ei meeldi, aga mul on alati tunne, et need on sellised kohad, kus üldjuhul lapsed saavad omavahel hakkama, aga lapsevanemad mitte. Ikka on nii, et “sinu kasvatamatu laps tegi minu tibukesele haiget”. Ma olen vanemate kraaklemisi pealt näinud. Kuna ma ise ei ole selline kraakleja tüüp (irooniline, ma tean), siis ma väldin kohti, kus võib konflikte tekkida. Üheks selliseks kohaks niisiis mänguväljakud.
Eile käisime me Idaga kohvikus, kus oli ka väikene mänguväljak. Suheliselt palju lapsi oli ka. Suur osa lastest said kohe sõpradeks ja jooksid lõbusalt ringi, samal ajal kui üks poiss oli selline kiusupunni tüüpi. Ei lasknud tüdrukutel kiikuda ja lõi neid. Ühel isal viskas siis üle ja ta otsustas poisi korrale kutsuda, karmi häälega, aga viisakalt. Selle peale lõi poiss ka teda. Kohale tuli ka poisi ema, kes väitis, et loomulikult oli tolle mehe tütar süüdi. Igatahes löödi kamp laiali, poiss tuli oma vanemate juurde lauda istuma ja tüdrukud kiikusid edasi, jooksid ringi ja lõbutsesid. Mingi hetk jäid mänguplatsile Ida, tema sõbranna ja too poiss. Ma hoidsin olukorral silma peal. Kui tüdrukud liiga kaugele jooksid ja poiss neile järele, läksin ma igaks juhuks ka mänguplatsile, et vaadata, et midagi ei juhtuks ja vajadusel sekkuda. Poiss ajas tüdrukuid taga ja hüüdis, et ma saan teid küll kätte. Et ennetada mingit sõda kamandasin ma tüdrukud tagasi mänguväljakule. Tüdrukud jooksid liuväljale ja hüüdsid poisile “saaa ei saaa meeeiiiid kätttteeee!” Samal ajal tuli mänguplatsile ka poisi ema, sest nad hakkasid ära minema. Poiss lõi Idat, mitte küll kõvasti, aga siiski. Nö “narrimise” eest. Poisi ema võttis oma lapsel käest kinni ja mänguväljakult ära minnes ütles demonstratiivselt kõvasti üle kohviku: “Nii ei tohi teha. Kui teised ei oska käituda, siis sina pead ikka viisakas olema!”
Oot mida? Laps, kes teisi lapsi terroriseeris, oli korraga ebaviisakate laste ohver? Kas mõned vanemad on oma laste suhtes pimedusega löödud?
Kas see on Sulle üllatus 🙂 ma olen alati silma peal pidanud lapsel ja sekkunud enne konflikti, siis ei pea jagelema nende “hästi kasvatatud” laste memmedega
No selline asi tuli küll üllatusena kui aus olla, et lihtsalt vanem on nii pime:D
Meil on poja rühmas üks neist aasta vanem vene poiss. Minu omaga nad muidu nügivad päev otsa niisama ka, no poisre värk ju, aga kui hommikuti aeda lähme, siis see poiss on kohe platsis kappide juures. Üritan mina siis oma poega riidesse aidata ja see muudkui pendeldab mul nina all ja togib rusikaga minu omale keset selga. Ükskord sai mōōt täis, käratasin, et kle, aitab juba äkki?? Ei saanud saanud aru. Kordasin vene keeles ja juba valjemalt. Siis kadus rühma tagasi, mispeale ilmus koridori ōpetaja (kuulis, kui ma käratasin) – aga teie poiss togib kaaaa…. Et nagu misasja? Mismōttes ka? Ma ei saa oma last riidesse panna, sest üks tōmbleb mul nina all ja segab ja siis ei tohi veel midagi öelda ka? Pehmeltöeldes suu jäi lahti…
Kui veider. Üldiselt ikka õpetajad on just need arukad, kes lapsed korrale kutsuvad ja teavad, kes kuidas käitub
Ma olen sarnases olukorras (üks laps mänguväljakul kiusab teisi) paaril korral hõiganud üle platsi umbes, et:
– Hallo, see laps siin peksab teisi tapsi, kas keegi saaks ta korrale kutsuda?
Reaktsioon on mõlemal korral olnud sama – kohe ilmub välja kiusaja lapse ema ja venitab oma pahareti kättpidi teistest eemale, laua taha või hoopis mänguväljakult ära. Tapjalike pilke minu poole pildudes, loomulikult, kuid kordagi pole keegi soovinud minuga vaidlusesse laskuda. Kui on arvata, et lapsevanem on kusagil lähedal, siis ise ma võõrast last kasvatama ei läheks. Korra olen täiega sõimanud “abivalmeid” kodanike seikluspargis, kus minu laps jäi kuhugi rippuma, ise ma last ohutult kätte ei saanud ja jooksin instruktorit kutsuma. Samal teised, meiele võõrad “abivalmid” kodanikud püüdsid mu lapse turvarihmad lahti haakida ja ta alla aidata. St, ei tohi minna teise inimene lapse turvarihmade kallale, va ehk tõesti poomisohus vms. Instruktor pani need talle ümber, tema võtab ära ka.
A üldiselt olen rõõmus, et 8aastast enam mänguväljakud väga ei köida. Seiklusparkides pole lapsed nii ninapidi koos reeglina.
Veab sul, et enam nendele väljakutele väga ei kis. Mu meelest need mänguväljakud on kohe sellised potentsiaalsed sõjatandrid vanemate vahel. Õnneks me elame metsas ja ka pole neid mänguväljakuid nii palju päevakorras ja ütleme nii, et linnas ma ikka ka täiega väldin selliseid kohti
MIsmoodi üldse lapsed saaksid tänapäeval teiste omasugustega käituma õppida? Ma ise olen nö vana aja inimene ja ei adu vist üldse, mis tänases lastekasvatuses toimub. Vanemad “ennetavad konflikte” jne. Olgu, muidugi ei pea lapsed kaklema teistega, aga nad ei oskagi vist enam muudmoodi. Emad väldivad mänguväljakuid – sest seal on teised lapsed?
Kuidas väikelapsel tekiks oskus konflikte lahendada, kui neid kunagi ei lasta tekkida? Seitsmeselt juba ootad, et ta oskaks ja saaks hakkama koolis ja mujal.
MInul on küll olnud kurb vaadata, kuidas lapsed peavad mängima üksi ja kui mõnigi vähe seltsivam laps tahab suhelda (ja eel eriti ei oskagi), kamanadatakse kas võõras minema või korjatakse oma tibud kokku: need on meie mänguasjad, ära puutu. Võibolla lapsevanemad is ei saa arugi igakord, et aitaks ehk koos teglemine ja täiskasvanuga koos mängimine, eeskuju ja ise lapsemeelne nendega koos olles. Kasvõi korraks, näitamaks, et võõras ei ole alati paha-paha ja temaga on võimalik küll koos mängida. Ka “meie pere palliga” vm
Lapsed saavad omavahel üldjuhul kenasti hakkama, aga no kuule kui ikka üks laps teisi togib ja isa seda pealt näeb, siis mu meelest on üsna elementaarne korrale kutsuda too laps? Mina ei väldi mänguväljakuid laste pärast, vaid vanemate pärast. Mul ei ole mingit soovi kakelda vanematega. Mis aga puutub teiste mänguasjadega mängimisse, siis mänguväljakul on mu meelest täiesti normaalne, et lapsed jagaksid omavahel mänguasju. Ma ei tuleks selle pealegi, et öelda, et kuule, ära seda liivaämbrit küll võta, see on meie oma. Kui just koju kaasa ei hakka viima, eksju.
Ma olen vägagi lapsemeelne, aga ma saan ka valida, kus ja kellega ma seda olen. Ma ei pea seda olema mänguväljakul, kus on alati ka mõni pimedusest löödud vanem, kes on ülbe ja üleolev ja lihtsalt ebameeldiv.
Selliseid postitusi lugedes ma tunnen pidevalt, nagu oleks juttu minust. Ma kuidagi suudan endale ka ette kujutada sellist olukorda, kus ma võisin käituda nii nagu “see paha lapsevanem, keda nüüd kuskil maha tembeldatakse.”
Olen ju ka mina oma lapsele ometi öelnud, et “Teised võivad halvasti käituda, aga sina katsu ikka ilusti käituda,” või muud sarnast, mõistmata täielikku olukorda. Samas on ju loogiline, et kui ma samal ajal laua taga söön, siis ma ei suuda jälgida oma lapse iga käiku ja sammu, et mõista kes alustas ja kuidas asi täpsemalt eskaleerus.
Seetõttu on minu arust tubli niigi, et see ema ütles oma lapsele, et lüüa ei tohi. Ta siiski ei õigustanud löömist. Sina nägid olukorda teisest küljest ja seega ka sinu reaktsioon selline, nagu ta on.
Lapsed on lapsed. Jah, on lapsi, kes on nö “täiskasvanulikumad” või vaoshoitumad ja on neid, kes alles õpivad emotsioonide ja olukordadega toime tulema. Minu Ann ka alati ei käitu ideaalselt, aga ma tahaks ikka arvata, et ega seepärast midagi nüüd väga tuksis ei ole. Õpib veel. Aega nagu on veel, et inimeseks kasvada. 😀
No ei. SIin olukorras ikkagi poiss kõige pealt terroriseeris KÕIKI ja sai selle eest teistelt vanematelt pahandada. Ja lõpetuseks poisi ema arvas, et KÕIK TEISED lapsed olid pahad. Ehk siis ta ütles oma lapsele, keda oli juba korduvalt korrale kutsutud, et “las teised olla ebaviisakad, sina käitu korralikult”. See ikka oli konkreetselt vale suhtumine ja nö probleemi lahendus.
Mul veider lugeda seda, sest olen igapäevane mänguväljakute külastaja ja no ei ole iialgi ühtki konflikti olnud. Ei tea kas elan heas kandis või on vedanud või Sa lihtsalt liialdad veidi ja mingi ühe kogemuse pealt üldistad. Mul laps koguaeg läheb võõrastega rääkima, mängib võõraste asjadega, läheb palub kellegi asja endale või “võtab järjekorda” et kiikuma saada. On teinud nii tema kui ka teised lapsed aegajalt ka eakohaseid draamasid, kuid vanemad alati viisakad olnud ja mu meelest just liiga agaralt minnakse oma lapsega tõrelema kui olikorda pole pealt näinud. See pole ka nagu õige mu arust.