Alustame algusest. Ütlen ausalt, et minul ei ole kokkupuuteid Silberautoga ja ma ei tea, kas seal hindu krutitakse või mitte, küll aga on mul vanast ajast kogemus Opeli esindusega ja iga jumala kord kui ma auto hooldusesse viisin, üllatas arve teostatud tööde eest mind korralikult. Loomulikult mitte positiivselt. See oli alati suurem kui ma olin oodanud või eeldanud. Ilmselt on seda kogenud kõik autoomanikud, kes esinduses hoolduses käivad. Vahet ei ole, kas see on Silberauto või mõni muu.
Kui te sissejuhatusest aru ei saa, millest ma rääkida tahan, siis on see loomulikult vaene õnnetu BSH, kellele liiga tehti. Veelkord, ma ei tea täpselt, mis tehti/ei tehtud, aga selles valguses, millest ma tahan kirjutada, ei ole see isegi oluline. Ma olen tähele pannud tuntud suunamudijate juures üht tendentsi – kui midagi ei meeldi, tuleb sellest võimalikult suur draama üles tõmmata, end märtriks teha ja otseloomulikult pisarates laive või stoorisid teha. Sest no kui sul on ikkagi 30+K jälgijat ja sa oled ikka Eesti mõistes Staar, siis võib loota, et ükski ettevõte ei taha negatiivset reklaami ja õnnetu suunamudija saab oma teenuse/toote, millega ta rahul ei olnud, tasuta või vähemalt midagi olulist kompensatsiooniks. See on nagu omamoodi taktika. Ja see käib mulle nii närvidele.
Teadjamad ütleks, et eks see ikka kadedus on. Ise ei saa ja siis kade kui teised saavad. Ei. Tasuta asjade üle mul kade meel ei ole, küll aga ei meeldi mulle mainipuleerimine ja seda kipuvad meie suunamudijad üsna oskuslikult tegema. Pisarad, õnnetu olek ja võib mürki võtta, et olukord laheneb suunamudija jaoks positiivselt. Ma ütlen ka ausalt, et ühe korra olen ma üht ettevõtet ähvardanud, et kui mu arved tasutud ei saa, siis ma kirjutan sellest tuntud ettevõttest ka oma blogis. Tundsin end küll kehvasti, et sellisele libedale teele astusin, aga samas ma tean, et ega ma ikka kirjutanud ei oleks ka. Ähvardusena see mõjus, sain oma raha kätte. Seega, ma julgen omast käest öelda, et ma tean, et blogi saab vägagi hästi ära kasutada erinevatel viisidel. Eriti kui sul on 487923674632988 jälgijat ja tugev hääl.
Ühtepidi ütlen ma muidugi, et ettevõtted on ise lollid, kes sellistele nutulauludele järgi annavad ja seega ka kuradile näpu, aga teisalt tahaks ma öelda suunamudijatele, et saage täiskasvanuteks, lahendage probleeme täiskasvanulikult. Vahelduseks väljaspool sotsiaalmeediat. Tunnete, et teid on ära kasutatud ja petetud teenuse pakkuja poolt? Meil on olemas Tarbijakaitse. Pöörduge nende poole. Jätke need lapsikud nutmised. Mis probleemide lahendamise viis see on? Ida lahendab oma probleeme niimoodi. Ta on viie-aastane.
Ahjaa. Mul on auto hetkel remondis. Kui ma helistasin, et uurida, kas viga on leitud, sain teada, et ei ole veel. Tolleks hetkeks oli vea tuvastamine maksma läinud ca 250 eurot. Ma palusin helistada kui arve suuremaks läheb, sest mu auto ei ole teadagi väga palju üldse väärt. Mõne aja pärast mulle helistati ja öeldi, et viga on teada ja arve on nüüd 560 eurot. Selle parandamine läheb maksma veel ca 300 eurot. Ma tunnen ka, et kokkulepetest ei peetud kinni ja pole autole isegi veel järgi läinud, sest mul lihtsalt ei ole hetkel ülearust 560 eurot. Võib olla peaksin ka ettevõtte nime avaldama? Nutma Instagramis. Kirjutama igal pool, kuidas mind peteti ja ise olin loll, et inimesi usaldasin. Ei. Ma maksan hambad ristis järgmisel nädalal arve ja sellesse ettevõttesse oma autot enam remonti ei vii.
Auto, selle hooldus ja remont on kallis. Fakt. Kui ei taha remontida ja hooldada, siis teadupärast on ka sellele lahendus. Mobire.ee