Kui ma põhapäeva hommikul ütlesin Idale, et davai, ajagu kark alla, et lähme lasteasjade turule, pidi ta kolm korda üle küsima, kas seal on vaid lasteasjad ja mänguasjad. Kui ma kolmas kord ka jaatavalt vastasin ja vastasin jaatavalt ka küsimusele, kas ta tohib mänguasju valida ning lisasin veel, et tohib ise valida, kuulsin ma vähemalt kuus korda, et ma olen maailma parim emme. Vat kui lihtne on laste armastust osta, eksju?
Aga okei, ilma naljata, mõtlesin ma, et hea küll, lähme vaatame, mida see laat endast kujutab ja no kui ta siis tahab endale paar paarieurost mänguasja osta, siis vahelduseks miks ka mitte. Me üldiselt üritame nänni ostmist väga minimaalsena osta, kuid päris nii range ma ka ei ole, et üldse midagi ei luba. Mina pean ausalt tunnistama, et suurte ootustega ma turule ei läinud, sest…Ma ei teagi, miks, aga ei uskunud, et seal midagi nii palju on, et ma rahakotirauad lahti teeksin. Ma eksisin. See oli täiega äge turg. Ainus asi, mida ette heita saab, siis kitsikust. Palju rahvast, palju müüjaid ning vähe ruumi. Natuke raske oli laudade vahel ringi vaadata kui kogu aeg kellelegi ette jääd.
Crocsilised võivad olla maailma kõige koledamad jalanõud, aga maal elades on need nii paganama praktilised. Pane võrrandisse veel roosa värv + Käpapatrull ning laps on leidnud oma uued lemmikjalanõud. Kaheksa euro eest jalanõusid rohkem kui küll. Lisaks kolme euro eest elsasid.
Mul on natukene kahju, et me ei saanud ringiga tagasi minna sinna leti juurde, kus rippusid stangel printsesside kleidid, üks uhkem kui teine. No aga kitsas ja palav oli ja mul oli juba kaenlas 374781 asja. Aga kleidid olid nunnud! Aegajalt viskab mul Ida kleitide vaimustus üle, tahaks, et ta valiks ka mõne muu asja nendest riietest, mida sahtlid täis on, aga mkm…kleidid. Teine osa minust aga naudib seda roosamanna aega. Ma olen üsna kindel, et kaugel pole aeg kui nunnud kleidid asenduvad riidetükkidega, mis ei pruugi minu maitsemeelega kattuda, nii et ma tegelikult naudin seda kleidiaega.
Kasutatud asjade kõrval üllatas laat ka toodete ja tegijatega, kellest ma varem veel kuulnud ei olnud. Üks neist Osil, keda ma juba Instagramis tutvustasin. Ma ostsin Idale vaid I-tähe (2,50/tk), kahju on natuke, et tervet nime ei ostnud. Jah, ma pidasin I-D-A-t silmas, terve nimi viiks rahakotist väikese varanduse. Pane veel lapsele Britt Ida Loviisa nimeks.
Igatahes äärmiselt vahvad tähed. Esiteks muidugi lastele, kes õpivad just tähti. Teiseks lihtsalt lastetoa kujunduselementidena.
Teiseks heaks ostuks oli Skogstad kevad-suvine kombekas. Andke andeks, et ma ei viitsinud ilupilte tegema hakata, aga mu eesmärk ei ole siin läbi ilusate piltide teha reklaami, vaid lihtsalt jagada oma emotsioone õnnestunud ostust. Netipoest ostes on kombekal natuke teine hind, nii et kokkuhoitud raha eest sai Ida endale veel ka kasutatud ratta. Uskuge, et kui ma ütlen, et hind ja kvaliteet on paigas, siis ma mõtlen ka seda. Ma tean lasteasjade hindasid ka väljaspool Eestit. Ärge kartke, et tegu on tundmatu nimega. Meie oleme neid tooteid pikalt kasutanud, Didriksonsi, Polarn O Pyret jt tuntud nimede kõrval, ja siiani vähemalt väga rahul.
Lõpetuseks sai Ida endale valida midagi vaid tema enda maitse järgi, Nii rändasid paari euro eest meiega kaasa roosad (ikka roosad!) peapaelad, patsikummid ja paar peavõru ning roosad (ikka roosad!) mängudelfiinid. Terve päeva olin ma maailma parim emme. Kuni selle hetkeni, et oli vaja magama minna ja ma tobe olin, sest “see on ebaaus, et laps magama peab minema, kui laps ei taha”.
