Teeme diili. Jätame selle osa vahele, et kui ei meeldi, ära vaata ja mis sa, paks vanamutt, virised, kade oled. Keda häirib, et hakkan kohe rääkima Palja Porgandi reisitoidusaatest, vajutab nüüd selle lehe lihtsalt kinni.
On juhtunud nii, et ma olen vaadanud kolme osa (ehk kõiki?) Palja Porgandi “romantilisest tõsielusarjast”, mille pealkirjas on inimeste eksitamiseks sõna Itaalia. See saade võiks olla vabalt filmitud Tallinna bussijaamas, Tartu Tasku keskuses, Rotermanni kvartalis. Ühesõnaga kohas, kus oleks toitu/toidukohti, toole, autosid, parklaid, sest rohkem SIHTKOHAST kui sellisest te kuulda, näha ei saa. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et inimesed teevad REISISAATE ITAALIAST, aga Itaaliat tuleb saate jooksul juttu umbes nii palju kui kaamera näitab väsinud Porgandit, kes ohkab autos, et on tänasest päevast nii väsinud, või sõidab gondeltaksoga hotelli ja ohkab, et on terve päeva mööda Veneetsiat jalutanud ja nii väsinud. Sellest tervest päevast näeme meie loomulikult vaid fuudi preppivat Porgandit, järjekordset pitsaurgu ja gondi, millega koju sõidetakse, sinist seljatuge. Vauuuuu! Aitäh selle põneva ülevaate eest Veneetsiast ja loomulikult ka Floorentsist. Seda viimast tahaks isegi külastada, huvitav, kus see asub. #facepalm
Kui esimeses osas häiris mind kohutavalt Porgandi eputamine ja eneseimetlemine (mis on otseloomulikult siiani saates kesksel kohal), siis nüüd see mind enam (nii)ei häiri, mind häirib hoopis see, kuidas see saade on nii segane. Ses mõttes, et reisisaade Itaaliast. See saade on reisisaatest ja Itaaliast tutvustavast saatest sama kaugel kui…mina Nobeli kirjanduspreemiast. Jumala eest, ma arvan, et iga teise blogija reisikirjeldustest saab rohkem huvitavat infot maa kohta teada kui sellest saatest. Ja ma ei oodanudki mingit dokksarja või sama tõsiseltvõetavat saadet kui need päris reisisaated. Sellel saatel oleks point kui see oleks “Iga teine päev Palja Porgandina” – näha on, et lisaks eneseimetlusele keerleb ta maailm vaid süskade ja preppimise ümber, väga palju muud tema peakesse ei mahu. Ahjaa, valetan, natuke mahub saatesse ka vaatamisväärususi , näiteks üks hoone, mida ta varem on pildilt näinud, sobib hästi tema Instagrami, sest “see on nii nunnu valge”.
Aga see söögi ümber jahumine. Pühaissameie!
Kui sa lähed Itaaliasse ja tahad ka seal oma süskasid lugeda, siis no miks, no miks sa käid vaid pitsabaarist pitsabaari ja krigised, kuidas tahaks süüa, aga ei saa, sest süskad. Kui see saade mingil kummalisel moel peaks toetama tervisliku eluviisi propageerimist, siis igal juhul teeb see sellele karuteene. Tervislik toitumine on selle saate järgi tõeline piin ja ei paku absoluutselt mingit maitseelamust. Lisaks on Itaalia toit nii mitmekesine ja võrrrrrratu, aga saade keskendub vaid burgeritele ja pitsadele nagu oleks see ainus toit Itaalias. Oh seda õnne kui nad lõpuks leidsid “päris poe”, kust sai osta “zero sugar Red Bull´i”. Päriselt??? Mida helli, ausalt!
Millegi pärast ma ei arva, et Porgand tegelikult rumal on, vähemalt nii rumal kui see karakter, keda ta etendab, tal oleks minu meelest täitsa potentsiaali teleekraanil vaatajate meelt lahutada, aga reisisaate asemel võiks ta keskenduda sellele, millele ta (karakteri) süda kuulub. Nendele kolmele. Toidule. Loomadele. Endale.