Minu silmalaugude korrigeerimisest on nüüd möödas umbes poolteist kuud ja kui aus olla siis ma ei oleks isegi uskunud kui palju see justkui väike muutus näos elu muuta võib. Okei, ilmselt on see liialdus, et tegu on elumuutva operatsiooniga, ni et läheme edasi ilma liialdusteta.
Operatsiooni võib lühidalt võtta kokku järgmiselt: ei ole nii, et astud ühest uksest sisse raskete silmalaugudega ja siis kohe teisest uksest välja nagu Miss Universumi kandidaat, tegu on siiski piisavalt pika taastumisega operatsiooniga. Eriti minul oli, sest ma ju ei kuulanud, mis mulle öeldi. Ma läksin kohe tööle, autorooli ja arvutisse ega andnud silmadele aega taastuda nii nagu ette nähtud. Lisaks läksid mu põsesarnad paiste ja ma nägin umbes kuu aega nägu nagu padujoodik. Vanasti oli nii, et kui ma olin vähe maganud, läksid mu silmalaud paiste, aga nüüd läksid paiste põsed. Keha ei saanud aru, mis värk on ja midagi pidi ju paiste minema. Kui te tahate teada kogu lugu ja emotsioone sellest protseduurist, siis soovitan teil uuesti pilk peale visata varasematele postitustele.
https://estonianwithabackpack.com/2018/11/24/silmalaugude-plastika-esimesed-emotsioonid/
https://estonianwithabackpack.com/2018/11/29/mul-on-silmalaud/
https://estonianwithabackpack.com/2018/12/29/kolm-fotot-utleb-rohkem-kui-sada-sona/
Enne kui ma näitan enne/pärast pilte – täpselt sama koguse meigiga, sest ma lihtsalt ei kasuta igapäevaselt väga meiki, ütlen ma ka seda, et see operatsioon on mu niigi kõrget enesehinnangut veelgi tõstnud. Ma tunnen end vähemalt kümme korda säravamana. Jah, just säravamana. Mitte nooremana, ikka omavanusena, aga mu silmades on sära ja ma isegi ei häbene seda ise öelda. Nii ilus on! Teeme nüüd nii, et jätame selle hambateema ühe korra kommenteerimata, ennetan ma kommentaare, et “on on, aga aru ma ei saa, miks sa hammastest ei alusta”. Olles kordi öelnud, mul on peegel olemas, ma ei ole pime. Keskendume seekord silmalaugudele. Ma saan isegi lõpuks aru, miks inimesed mind pidevalt väsinuks nimetasid. Ma ise ei tundnud seda üldse ja need kommentaarid ärritasid mind, sest mis mõttes, eksju, aga nüüd vaatan isegi enne ja pärast pilte ning mõtlen, et ahhaaa, võib olla siis selle pärast.
Minult on viimase kuu jooksul küsitud 30870 korda, et mis juhtunud on, et ma tundun värskem kuidagi. Kui ma vastan, et võib olla on asi silmalaugudes, küsitakse mult, et oota aga mis sul siis varem viga oli. Isegi mu oma abikaasa ütleb, et ta ei mäleta, et midagi oleks teisiti olnud. Ma ei saa talle seda ka pahaks panna, sest tõele au andes pean ma ise ka mõnikord enne-pilti vaatama, et saada aru, mida ma siis muutsin. Tulemus on nii loomulik, et kui ei teaks, siis ei oskaks keegi aimatagi, et ma midagi oma silmadega teinud olen. Kas see pole mitte parim tunnustus ja kiitus tegijatele? Et ei pea kartma, et tulemus on midagi ebaloomulikku kui seda teostavad professionaalid. Medemises töötavad kahtlemata professionaalid. Ma ei saaks rohkem rahul olla – suhtumise, suhtluse, teenuse ja tulemusega. Käsi südamel soovitan. Ei pea ilustama, mu meelest räägib tulemus enda eest.
Mul ei ole enam silmad pärani kinni:)
Ma läheks iga kell uuesti nende juurde, koostöö raames või mitte. Ma ju lähengi uuesti. Eile oli mul esimene IPL fotonoorenduse protseduur, teine on plaanis kolme nädala pärast, aga sellest protseduurist juba eraldi postituses mõne aja pärast.