Nii nagu meile meeldib üle võtta igasuguseid Ameerika pühasid ja kombeid, on ka kurikuulus Black Friday Eestisse jõudnud. Aga ikka Eesti moodi. Igalt poolt võib kuulda reklaami, et KÕIK ASJAD/VALIK TOOTEID ON KUNI -20%. Kas teie magasite ka – 20% allahindluse pärast poe ees magamiskotis, et avamise hetkel esimene olla? Olete vähemalt praegu juba kaubanduskeskustesse tormamas, sest ikkagi KUNI -20%?
Eile sattusin ma Ringvaates kuulama intervjuud (võib olla ma eksin, aga kellegagi) Kaubamajast, kes seletas, et nemad pakuvad ka allahindlust kuni -20%, sest rohkem lihtsalt ei saa, sest kõikidel kaupadel on omahind ja kvaliteetne asi maksabki nii palju,aga et kui inimene ikka kvaliteetset asja tahab, siis ta ongi õnnelik -20% allahindluse üle.
Vaata kui huvitav mõttemaailm. Nii erinev minu omast. Ütleme, et ma plaanin endale osta saapaid, näiteks neid, 35 eurot allahindlust ei ole see summa, mille pärast ma täna ekstra poodi jookseks või mis paneks mind neid saapaid ostma kui ma leiaks, et 179 eurot on kallis. Samas tean ma faktina, et kevadel on selles poes allahindlused kuni -70% ja kui tegu klassikalise mudeliga, siis muidugi soetan ma hea meelega need poole hinnaga uueks hooajaks. Ma olen 400eurose Hugo Bossi kleidi ostnud 70 euroga, oli lihtsalt eelmise hooaja mudel. Klassikaline lõige, minu jaoks vahet ei ole, mis hooaja mudeliga tegu on. Marka tennised maksavad 150 eurot. Kevadise allahindlusega sai need 49 euro eest. Ma ootan parem uut Marimekko igakevadist -50-70% allahindlust kui torman mustal reedel kaubamajja soetama tenniseid KUNI -20% allahindlusega. Pealegi, mis on “moekaubad”, mis on partnerkaardiga kuni -20%? Ilse Jacobseni tennised igatahes ei olnud. Katsetasin huvi pärast.Aga vahet polegi – löö aga Google otsingusse sisse “Ilse Jacobsen sneakers” ja juba tulevad vastused, et mustal reedel kõik tennised – 50%
Niisiis julgen mina väita, et ka kvaliteetseid ja kalleid asju saab vägagi soodsate hindadega soetada. Erinevalt tollest Ringvaates esinenud tegelasest, kes ütles, et loodab, et mitte kunagi ei jõutagi Eestis nii kaugele, et suuremad allahindlused hakkaksid olema, sest nad ei poolda arutut ostlemist.
Kui rumal jutt.
Kui arutut ostlemist ei poolda, siis pole mõtet üldse selliseid ostuüritusi teha. Kui me ei suuda ega taha teha päris allahindlusi nagu mujal maailmas, siis võib olla lihtsalt ei ole mõtet iga tava üle võttagi? Kui me ei oska. Lihtsalt teeme selle pärast, et Ämeerikas on? Milleks meile Black Friday, mis on täpselt samasuguste allhindlustega ja sama kehvade valikutega nagu iga teine nädalavahetuse pakkumine? Võtke õppust näiteks sellest netipoest. KÕIK asjad on KUNI 40% allahindlusega. Osa asju ka -80%. Kas te arvate, et nad müüvad mustal reedel kahjumiga? Muidugi mitte, nad teenivad sel päeval (ÜHEL PÄEVAL!) jõhkralt!
Ma ei tea riiete hinnastamispoliitikast suurt midagi. Kui mul midagi on vaja, ostan selle nagunii ja kui vaja ei ole, siis ma niisama lõbu pärast shoppamas ei käi. Nii et mind “kaltsumüügi” allahindlused just ülemäära ei loksuta. Aga kõik kaubandusettevõtted tõesti ei saa teha allhindlusi -80%, sest paar sellist kampaaniat ja võid uksed kinni panna. Ma olen tegelikult kindel, et riidepoed saaksid endale lubada küll kõrgemat allahindlusprotsenti, aga pole kombeks ja ei paku ka. Ja kui rahavas end niisamagi vigaseks jookseb ostupidude peale, siis miks peaks üldse ponnistama? Nagu selle 3-eurose kohviga, nagunii ostavad mis sellest et samal ajal ägisevad, kuidas nööritakse.
Noo ma ikka voin julgelt öelda, et tean brände, kus omahinnale lisatakse 200% ja SUURED aled on ka kuni -20%. Ja sul ongi õigus, rahvas ikka jookseb selliste alede peale, milleks siis rohkem teha 🤔
Kas näiteks trööstiplaastrite ja vaikusekappide juurdehindlus on edasimüüjale vähemalt 200%, et nendega kannataks teha allahindluseid 50% ja enam? 😊
Ma arvan, et see su seisukoht alede tegemisest on natuke vildakas ja väikeettevõtjana Eestis tundsin end pisut puudutatuna. Toon väikese näite.
Oletame, et müün mingit X asja, mille soovituslik hind on 300€. Ostuhind 200€. Kõlab juba päris hea marginalina, eks. Lisame sellele 200€-le käibemaksu, müügi pealt tulumaksu arvestame maha, lahutame kasumist transpordi kulud ja kõikvõimalikud ning võimatud kulud, millest mõtteline osa tuleks lahutada, et ettevõte püsiks elus (näiteks kauplusepinna rendi, kommunaalkulude, töötaja(te)le palga jms tarbeks). Enam ei jäägi sealt 100€ marginalist taskusse nii suurt osa,vaid üpris väike kübemeke.
Rõhutan veelkord, et selle näite puhul on tegemist väikese ettevõttega, kus käive ei ole meeletu. Eestis tendents selline on, sest tarbijaskond on väike, aga turg küllastunud pakkujatest. Ja taolisi väikeettevõtteid on palju palju.
Kuidas oleks võimalik pakkuda sellises olukorras 30% ja enam allahindlust? Kindlasti ostetaks rohkem, aga see oleks nn “käivetamine”, mis tulu otseselt ei suurenda, aga juurde toob tülikat tööd. Lisaks näitab kogemus üht. Teed kord või kaks ale – jäävadki inimesed alele lootma. Nii mõnigi muidu hea kaubamärk on endal piltlikult öeldes margi nii täis teinud pidevate alerallidega, et vaevalt keegi neid normaalhinnaga enam ostab.
Need poed, kes pakuvad 50% ja enam müüvad enamasti lattu seisma jäänud kaupa, millest on lihtsalt vaja lahti saada. Suure hurraaga on ostetud liiga suur kogus sisse, see ei liigu ja no mis sa hädaga teed – müüd alla piirihinna, et midagigi tagasi teenida. EMTA nuiab igakuiselt oma lõivu ja noh, tüütud töölised tahavad ka palka saada 😊
Ma ei räägi siinkohal väiketootjast. Paljud väiketootjad on sunnitud tegema allahindlust kahjumiga, sest poeketid ja suured tegijas survestavad.
Aga ma ka räägin, et kui ei saa, siis pole ju allahindlust vaja tehagi? Lihtsalt sest on must reede?
Aga sa ju tõid välja eelnevas kommentaaris, et tead brände, kus omahinnale lisatakse 200% ja mänguruumi ale tegemiseks kõvasti? Mis brändidest jutt käib?
Ja sa küsid, et miks siis üldse aletada selle hädise kuni – 20% või tasuta tarnega? Sest kõik teevad seda. Konkurents. Mina isiklikult pean ka seda naeruväärseks ning ei lähe selle lollusega kaasa (eelmises kommentaarides välja toodud põhjustel), AGA mõne kaupleja jaoks on see mingigi õlekõrs, et pinnal püsida sel perioodil. Oletame, et kaks, kolm ettevõtet müüvad ühte ja sama toodet. Kahel – 20%, kolmandal täishind. Kust inimene ostab? Odavamast kohast. Hindasid erinevates kohtades võrreldakse ja uuritakse enne ostmist. Inimesed hoiavad aledest kinni ka siis, kui ale on kuni 20%. Eriti, kui tegemist on natuke kallima asjaga, kui viie eurone shampoonipudel.
Ma ei võrdleks allahindluste tegemise võimalust Eesti ja teiste riikide vahel. Eesti maksundus on hullumeelsus kuubis ning turg samal ajal küllastunud ning tarbijaid vähe.
Lisaks veel sellise näite – Eesti kaupmees ostab (turule vastavalt) ilmselgelt väiksema koguse kaupa tootjalt, kui näiteks Prantsusmaa kaupmees. 10 toote ostuhind on harilikult tk kohta kõrgem, kui 200 toote ostuhind. Sealt ka tuleb piiritaguse kaupleja võimalus pakkuda alesid, mis alede moodi.
See pole oluline, mis bränd, aga kindlasti mitte väiketootjad. Kui kleidi hulgihind on 30 eurot ja müügihind üle 200 euro, siis -20% pole õlekõrs, vaid vale hinnastus.
Ühesõnaga ma ei räägi ega halvusta kindlasti väiketootjat, ma tean KUI RASKE see on. Ja sp ma ka ei kurda kui ostan 25 eurose kuunla kuigi Selverist saaks 5ga kah lõhnaküünla
Tean isiklikust kogemusest, et näiteks brändisel nagu Guess, Hilfiger, Pepe Jeans jne on ostuhinna juurdehindlus 300%
Loomulikult on aga brändidel endil ettekirjutised allahindlustele (mis ulatuses ja millal) ja mind veidi üllatab, et Eveliis seda ei tea või turundajana sellele ei mõtle. Puhas brandingu teema, nii et lamp Kaubamaja kallal närida selle pärast.
Kaubamaja on vaid näide ju. Point on selles, et miks Eestis teha musta reedet kui 1) ei taha soodustada arutut tarbimist ja 2) see ei toimi nii nagu mujal.kas on vaja iga tava üle võtta? Ja 3) et IlseJacobsen Eestis lubab teha -20% ja mujal -50%?
Aga Hilfiger teeb ka 2 korda aastas 50% sale kogu kaubale nii, et enamus ootab ja ostab poole hinnaga, samuti on siin Karen Millen, Ted Baker kes teevad – 80% alesi 2 korda aastas, +vaiksemad aled veel 2 korda aastas.
Iga paari kuu tagant.
Seega see juurdehindlus ei ole segav faktor, oma otsustada kas ostad 400 mantli kohe taishinnaga voi 200.
Mis asi on vaikusekapp? Loen juba teist korda kommentaariumist seda nimetust, aga google ei anna selle kohta midagi.
Ma ise pidin ka korraks mõtlema, et mis see on, aga sain siis aru, et uudissõna. Vt silenspace.com – selle kohta😊
Eks see ju on veidi MOQide teema ka, see hinnakujundus. Misiganes tooteid on lihtsam odavalt müüa seal, kus ostjaid on lihtsalt rohkem – hulgi ostes on hinnad veits teised. Meile pisimutukana, kellel suuremal osal kaubast on kasumimarginaal 30%, on 20% ale ikka väga suur ale. 😀
Mallukas 21. november 2018 at 08:50
Arvestades, kui palju sa siin Eveliisist käid rääkimas (kontrollisin, pmst ainult temast soiudki), siis mulle jääb mulje, et sa kas oled ise tema, või mõni sõbranje, aga see selleks. Kui inimesel on küsimusi, võib neid muidugi küsida, kuigi ma lollid küsimused suunasin ju praegu täitsa otse Kardole, aga anan sedapuhku andeks, äkki sa arvad, et ta ei tea.
Ühesõnaga vastuseks: ma sain teada, et ma olen tõesti selle rasedusega muutunud ärritunumaks ja ülbeks, ütleme… viimase poole aasta jooksul. Millal Eveliis oma ülbitsemise ja “äratõusmise” juttu ajas? Oi, see oli ikka ammu. Seda enam, et sääraseid “omg kui lollid küsimused/inimesed” juttu olin ma ka koos Eveliisiga rääkinud laivis omal ajal, seega oli tema dramaatiline “olen vanem ja targem” hala, et issand kus on ÄRA TÕUSNUD üsna tobe, sest ma olin samasugune, nagu meie suhtlemise ajal ja teiseks peaks inimesega ka vast mingit päris kontakti omama, et öelda tähtsa näoga, milline keegi “päriselt” on. Nagu näha, siis netimaailm ja päriselu on kaks erinevat asja.
Naljakas, mina näiteks ei ole kordagi tundnud, et ma oleskin teda mõnitanud või talle kätte maksnud. Ma olen seoses temaga üritanud olla võimalikult vait ja pigem endale ebaloomulikult lühikese süütenööriga. Need paar korda, kus ma olengi murdunud ja vastu öelnud, on kõik olnud selles võtmes, et JÄTA MIND RAHULE! Ma EI taha temast rääkida, temaga mitte mingit kontaki ja mul pole selle võrra huvi ka vaadata, kuidas minu jaoks praeguseks hetkeks võhivõõras aina arvustab ja lahkab, see on lausa uskumatu, kuidas ta viitsib, sest see on mitu head aastat kestnud. Kas sa mäletad, kuidas see alguse sai?
Me saime hästi läbi, kuni ühel hetkel otsustas ta minust üle nädala blogima hakata. Ma isegi mingi hetk mõtlesin need kõik korrad kirja panna, aga see tundus natukene saiko. See et üks on, ei tähenda ilmselgelt, et teine ka seda teed minema peaks, eks 🙂 Küll oli vale, et ma kodus imetasin, küll tegin ma koledat ja mainstream remonti, ei sobinud minu juures enam ei üks ega teine. Samal ajal ei võtnud ta neid teemasid minuga artulusele näost näkku või minuga otse suheldes, vaid blogides. Iga kord. Ja kui ma küsisin, et miks ta minuga otse ei suhtle, siis tuli uus blogipost, kuidas see-kelle-nime-ei-tohi-nimetada ei luba endast enam rääkida 🙂 Mida ma sellisega teen? Hakkasingi eemale hoidma.
Nii on see paar aastakest mööda tiksunud. Kui ma kirjutan, et käisime poes, siis kirjutab Eveliis, kuidas on lausa õudne, et OSADE jaoks on perega aja veetmine poes käimine. Kui mulle saadetakse tema blogiparool sõnadega, et nüüd saad ka naerda ja ma talle seda öelda tahtsin, et ta teaks selle ära muuta, sain hoopis järgmine päev jälle enda suunas blogipostituse, kuidas ma keset ööd, täis peaga talle helistasin, et teda sõimata. Jah, kell võis olla 9-10, aga sellegipoolest ei olnud ma täis ja tema vettpidav fakt, et “instas pildid üleval, kuidas joob” olid lisatud eelmine päev, kui abikaasaga bowlimas käisin. Et nagu… kahetsesin kohe, et üldse midagi teada tahtsin anda. Või kui ta aasta tagasi ise kirjutas, et tahab ühte kleiti tagasi (kuima polnud Eestis) ja pakkusin, et maksan kinni (muuseas suure hirmuga, et muidu hull jälle blogib, kuidas ma ta kleidi ärandasin ja ei paku isegi kinni maksmist), sain blogiposti, kuidas ma olen ära tõusnud ja arvan, et kõike raha loopides lahendada saab???
Ma võiks neid näiteid tooma JÄÄDAGI! Reaalselt. Seega usu mind, ma ei liialda, kui ma ütlen, et ma jälestan seda inimest. Tõesõna ta on mulle lihtsalt vastik ja kui ta lõpetaks mu torkimise, siis ma ei peaks kord aastas murduma ja kirjutama, et krdi tont JÄTA RAHULE MIND. Aga ta miskipärast ei saaa sellest üldse aru… Ja milles mu kättemaks seisnes? Eveliisi põhilause mulle oli “ma tahan sind ainult aidata!”. Ausõna see hingeõhk haises väga räigelt ja iga kord, seega järelikult keegi teine talle seda öelnud ei olnud ja probleemi lahendada nii ei saa. Ma tahan AINULT AIDATA! Ehk on mingi terviseprobleem? Ja tema plaastikleepsud… ongi kleepsud. See on ta enda kättemaks iseendale, ega ma sunni teda tal neid müüma.
Huh, aga rohkem ma sellest inimesest kirjutada, ega isegi mõelda ei taha.
Mis ma selle kommentaariga tegema pean? Ma arvan, et see näitab vaid KUIDAS (kirjutan ka) UUH SEE INIMENE, oskab kallutatult kirjutada. Üle nädala temast blogida? Dafakk ausalt! Kui inimene ARVAB, et temast KOGU AEG kirjutatakse, siis see on juba mingi haigus. Seda tunnistan küll, et minust oli inetu tema mainstream remonti kommenteerida, poleks olnud minu asi. Samas ma arvan siiski, et see oli mingi faas, et tahan nagu kõigil teistel, praegu näiteks on mu meelest neil ÄÄRMISELT hubane ja nende näoga kodu. Aga jah, seda ei oleks ma pidanud kirjutama, nõustun, Muud teemad – no mida perset. Ma mäletan kui kirjutasin avalikust imetamisest, olen sellest KORDI kirjutanud, et pole minu teetassike. Ei mingit Mallukat. Mingil kummalisel põhjusel kirjutas Mallukas KONKREETSELT MINUST postituse nagu ma käiks tema kodus teda kritiseerimas kui ta oma last imetab. Pole ime, et ma selle peale VÄGA solvusin, sest mind hakati ründama kui naiste ja lastevihkaja, kes ei saa aru, mida tähendab emadus.
Mis puutub aga kommentaari “plaastikkleepsudesse”, siis see on puhas kättemaks, et julgen teda kritiseerida. “Plaastikkleepsude” üks suur osa on toetada heategevust, mida ka Mallukas ise propageerib suuresti, sellest ka nende nö krõbe hind. Kurb on see, et inimene ei tea ja ei tunne toodet, kuid teeb maha kiusuks. Aga vahet ei ole, ta on vaid üks tarbija, tema arvamus ei muuda trööstiplaastreid olematuks. Vastupidi. Minu kui maaletooja asi on toodet turundada ja selgitada, Mallukasugused kitsa maailmavaatega ja kibestunud inimesed mind ei murra!
Saage juba aru et proua M valetab nii väga et ta ise ka usub juba oma valesid. Mõttetu inimene kes valetab ainult selleks et ise olla suur staar ja pühak! Ta ise ei tee kunagi mitte midagi valesti nagu ta väidab. 😀