Ma ei saa aru, miks ma varem pole nendel kontaktreisidel käinud. Kõik on minuti pealt paika pandud, organiseeritud, kokku lepitud, minu asi on vaid õigel ajal kohal olla ja võluv olla. Täielik luksus, millega võib ära harjuda. Nii ka täna oli mulle organiseeritud transport messikeskusesse kohtumistele ja paar tundi hiljem tagasi hotelli.
Aga mina ei oleks ju mina kui ma poleks peale kohtumisi guugeldanud, et linnakese keskusesse on vaid kuus kilomeetrit jalutada ja saba selga võtnud. Mis seal messihoones ikka niisama passida ja oodata kuni bufee-restoran avatakse, parem väikene jalutuskäik ja näen natukene muud ka kui erinevad kontorid (mitte et ma kurdaks, sest eesmärk ei olegi ju reisil vaatamisväärustega tutvuda, vaid kontaktide ja suhete loomine, aga ikka tahaks ju natuke ringi ka näha).
Jalutasin paar kilomeetrit Fredericia keskusesse. Armas väike linnake, mille rajas rajas aastal 1650 Taani kuningas Frederik III, kelle järgi linn ka nime sai. Pärast suuresti kindlustamata Jüütimaal Kolmekümneaastase sõja käigus aset leidnud laastamist mõistis kuningas Jüütimaale tugeva kindluse ehitamise vajadust ja otsustas selle projekti ühendada Jüütimaale suure linna ehitamise plaanidega. Nii kihvt oli linna sisse jalutada läbi ajaloolisi kaitsemüüri ja väravaid, mis justkui ühendas ajaloo ja tänapäeva.
Linnake ise meenutas mulle unist Lillehammerit.
Peale mõningast linnas kolamist oleks mu transport mu tagasi hotelli viinud, aga mina ju…ma tahtsin natuke end tuulutada ning jalutada. Kuus kilomeetrit hotelli tundus täiesti mõistlik jalutuskäik, aga google ütles, et hotelli saab ka ühistranspordiga. Muidugi tahtsin ma viimast katsetada. Mul oli natuke kahju, et Idat kaasas ei olnud, aastatega olen ma nii harjunud koos temaga reisima, et üksinda oli kohe kuidagi imelik. Vaatsin kirikuid ja muid hooneid ning mõtlesin, et issake, kuidas Idale siin meeldiks. Mulle tuli meelde kui me eelmisel aastal temaga koos poolkogemata Odensesse sattusime ning kus ma Taani totaalselt ära armusin. Kogu aeg tahaks tagasi siia. Seepärast on mul nii uskumatult hea meel, et töö on mind jälle just ka selle riigiga sidunud.
Minule mitte omaselt istusin ma bussijaamas õige bussi peale ja jõudsin ilma igasugu äpardusteta hotelli juurde. Buss peatas täpselt hotelli ees, st üle tee hotellist, aga ma ei saanud vastu kiusatusele minna hotelli asemel metsa, kuhu bussist välja astudes kohe rada viis.
Jalutasin aina sügavamale metsa ja mõtlesin endamisi, et ah nii see CSI sealt metsadest ja tühermaadelt neid laipu leiabki kolm kuud peale seda kui “keskealist naist nähti viimati istumas bussi ja hotelli juures maha minema, aga hotelli tagasi ta ei jõudnud”. Rohtu kasvanud metsarada oli nii vaikne ja rahustav, et ma lihtsalt kõndisin, teadmata kuhu täpselt. See PayPali saaga, millest ma ikka aru ei saa, oli mind natuke rivist välja löönud, lisaks tundsin ma hommikul, et mu süda jätab reaalselt lööke vahele, nii et ma suutsin endale sada surmahäda külge mõelda (õnneks läksid sümptomid mööda enne kui ma oleks päriselt ka kohalikku EMOsse pöördunud) ning kohtumised ja pidev suhtlemine oli mind ka natuke tühjaks imenud, nii et ma mõtlesin lihtsalt end looduses natuke koguda. Koduigatsus tuli ka ootamatult peale. Tahtsin Ida ja Mareki kaissu. Koos multikaid vaadata. Ma leidsin Selverist allahinnatult (2,99 eurot) “Vaimudest viidud”, ma ei osanud isegi arvata, et selline multikas eesti keeles olemas on. Juba eestikeelne “Totoro” oli mulle suureks üllatuseks.
Ma sattusin nii imeilusasse kohta, et ma lihtsalt pidin mõnda aega seal kogu seda loodust ja vaadet endasse ammutama. Eile kui me Fredericiasse sõitsime, oli nii paks udu, et vaevu nägi eesolevat autot ning varasemalt olen ma Taanis ise alati autoga sõitnud ega pole saanud neid sildasid imetleda. Nüüd sain. Ja imetlesin. Täiega. Laadisin akusid.
Tagasi hotelli poole jalutades tundsin ma, et olen rahu täis ja valmis uutele kohtumistele vastu minema. Homme on neid ees ootamas kolm. Hilisõhtul saab koju. Reisil olles saan ma alati aru, kui kallis ja ilus on tegelikult kõik see, mis mind kodus ootab. Ja saate aru, ma saan laupäeval sauna minna. Meil on saun kohal!
Märgi leidsin ka ootamatult. Hakkasin pilti tegema, et vanaemale näidata, kuidas ta tehtud kätised sobivad ja leidsin südame.
