Olete seda tobedat ütlust ju kuulnud, et truudus on vaid juhuse puudus. Ma ütlen ausalt, et see on maailma kõige lollim väide. Mis mõttes juhuse puudus?Mehed ja naised on maailmas otsa saanud või mis mõttes juhuse puudus? Minu arvates on truudus põhimõte. Abielludes antud lubadus. Ma olen mõnes mõttes hästi vanamoodne ja konservatiivne. Ma arvasin kuni 25. eluaastani, et ma ei abiellu, sest milleks, milleks end siduda vaid ühe inimesega, aga mis siis kui ta ära tüütab, aga mis siis kui meil pole millestki rääkida. Ma arvasin, et ma ei ole pereinimene. Ausalt. Siis aga sain ma tuttavaks oma mehega, tänaseks oleme me 11 aastat abielus olnud ja kui minult küsida, mis on minu elu üks suurimaid saavutusi, siis ma ütlen teile, et juba nii pikka aega abielus olla, kõikide probleemide, mõõnade ja murede kiuste, on üks paganama suur saavutus. Lisaks veel see, et ma ei ole kõige lihtsama iseloomuga inimene, ma võin olla etteaimamatu ja liiga emotsionaalne, ma võin olla kergesti ärrituv, vihastav ja tuldpurskav. Ma võin armas ka olla, aga lihtne lilleke ma ei ole kohe kindlasti. Ega meil läheduse ja intiimsusegi ülejääke just liiga palju ei ole – lapse tulekuga meie ellu muutus palju. Ja see ei tähenda jumala eest, et ei tahaks või suhe on karil, lihtsalt väsimus, aeg ja koht, aga sellest olen ma juba rääkinud ja uuesti nämmutama ei hakka.
Miks ma sellel teemal üldse räägin täna?
Täna hommikul küsis Marek, et mis värk sellega on, et ta pidevalt näeb unes, et ma petan teda. Ta juba aastaid räägib mulle, et näeb seda ikka unes ja täna siis käis välja geniaalse idee, et äkki see uni ikka tahab talle midagi teada anda, et äkki ma ikka petangi, aga tema lollike ei tea. Ma ei osanud selle lause peale nutta ega naerda. Kas ta rääkis tõsiselt või tegi nalja? Vist rääkis tõsiselt. “No käid juuksuris ja Botox ja…kõik märgid viitavad,” lisas ta. Kurat, ma isegi lausa vihastasin. Mehed on ikka mõnikord nii lollid. Juuksuris olen ma käinud viimased….mmm…20 aastat? Botox? Pagan võtaks. Ma olen viimased kolm-neli aastat blogist ja Perekoolist, vaata, et ülepäeva lugenud kui õnnetu inimene ma olen, et nii kortsus nagu 50+, puha peletis, kes peaks kott peas ringi käima ja ausalt lõpuks tõmbab enesetunde maha küll ning võtadki suurima hea meelega vastu võimaluse end natuke silendada. Ma reaalselt ei jõua ära oodata oma silmalaugude operatsiooni, sest ma olen sellest nii kaua unistanud (isegi enne Marekiga tutvumist, aga siis mulle tundus, et ma olen igasugu operatsioonideks liiga noor)! Mis need muud märgid on, mis petmist võiks näidata, on mulle siiani arusaamatu, aga ega muidu ei öelda, et mehed ja naised on nii erinevad. Ja veelkord, mehed on mõnikord nii lollid ikka ja ei saa isegi sellest aru, et naine võib pingutada ka OMA mehe pärast. Ma ei ole kunagi aru saanud neist abielunaistest, kes end suhtes olles käest ära lasevad.
Minul näiteks käivad need välimusega rahulolu ja enda vihkamise perioodid vaheldumisi. Alles ma vaatasin peeglisse ja nägin paksu vanamutti, teine hetk suhteliselt talutavat naist, kolmandal hetkel olin endaga rahul, täna hommikul vaatasin peeglisse ja hakkasin nutma. Ma ei tea, miks mina satun alati juuksurite juurde, kellele “palun lõigake ainult natukene otsi” tähendab “olge nii hea ja tehke mulle MacGyveri soeng”. Saate aru, mulle lõigati JÄLLE MacGyveri hokisoeng pähe. Ma ei lubanud tegelikult üldse oma juukseid lõigata, aga juuksur ütles, et otsad on nii katki ja nii ma ta enda juuste kallale lasin. Pahaaimamatult. Viimane kord võttis mul selle soengu välja kasvatamine KAKS aastat aega. Nüüd võib küll Marek rahulikult muud und näha, sest sellise soenguga on mul kaks aastat enda vihkamise perioodi ja ei pea kartma, et ma kedagi murdma läheks/kedagi end murdma laseks. Ma olen nüüd nende perekoolikatega nõus, et ma olengi peletis. Ma paneks endale lausa juuksepikendused, aga see oleks ju jälle sammuke lähemale truudusetusele.
Istusin hommikul kodus ja mõtlesin selle teema üle. Kohe nii mõtlesin, et pidin selle endast välja kirjutama. Mis paneb meest niimoodi mõtlema? Kui ta teab, et ma ei tee nalja kui ma ütlen, et “mäletad, tädi Helju ütles, et tema tahab näha seda meest, kes Liisu välja kannataks” (nägi ära ka ja suri siis ära, ilmselt südamerahus ja teadmises, et keegi kantseldab ja hoiab mind ülejäänud elu), no ja kui ma kord sellise mehe olen leidnud, mis pagana sipelgas või juhus paneks mind sellise elu ja inimese olemasoluga riskima? Phhh….mehed ON ikka aegajalt rumalad ja ma ei saa nende mõtteviisist aru.
Teie saate?
Tahaks juustest pilti 🙂
Pead siis lootma, et ma jään pildile kahe aasta jooksul
Instastory näitab mu MacGyver looki
Ma ei saa hoopis juuksuritest aru! Mu abikaasal oli foobia juba nende suhtes, ei julgenud kedagi ligi lasta, sest iga kord oli mingi pagana Juku-soeng, nagu nôukaaja koolipoiss vms. Nüüd lôpuks leidsime ühe, kes on suutnud paari korraga kuidagi tunnetada, mis talle sobib.
Juuksuritest ei saa ma ka aru. Nt nendest, kes näevad ju tulles, kuhu poole seitel on või kuidas juuksed paremini hoiavad, aga ikka tehakse, kas seitel keskele vägisi või tehakse mingit muud nalja.
Ekstra läksin instastoorit vaatama! Kaks aastat kuskil maapaos küll häbenema ei pea! Aga kuna mulle ka sellised järku lõigatud “hiiresaba” otsad ei meeldi siis ma siin mõtlesin et kui lõigata sirgelt otsad maha ca 2-3 cm kõrvast allapoole? Oleks natukene… tänapäevasem 😉 ?
Sellel ütlusel on tõepõhi all küll. Ma olen 41, 10 aastat abielus ja ikka üritatakse pidevalt ma ei tea mida. Mitte inimesed ööklubist, vaid ikka tuttavad. Vot siis ei saa ma meestest aru 😀
Aga välimus. Selle kohta on ju ka mingi väljend, et naised ehivad ennast teiste naiste pärast, mitte meeste.
No seda muidugi ka, et teiste naiste pärast, täiesti nõus, aga ma ikka tahaks oma mehe jaoks ka hea välja näha:)
Mis sellesse ütlusesse puutub, siis no ikka ei ole ju tõepõhi all. Kui üritatakse ja sa ei ole nõus, siis ju ei ole juhuse puudus, vaid…ma ei teagi, mis, aga juhuse puudus ju mitte
See, kui keegi mingi seisu tekitab, ongi minu meelest see juhus (juhuslikul ajal, juhuslikus kohas, juhuslik ettepanek). Otsus, mida sellega peale hakata, on loomulikult igaühe enda teha.
Truudusest ja juhuse puudusest ma aru ei saa. Inimene ei ole ju hormoonide juhitav metsloom vaid mõtlev ja ennast kontrolliv olend. Jään arvamusele, et kui olemasolev suhe inimest ei rahulda või tahaks hoopis kedagi teist siis võiks olla oma partneri vastu nii palju austust, et üks suhe enne ära lõpetada…
Aga mis juuksuritesse ja soengutesse puutub siis “võõra” juuksuri juurde just selliste juhtumiste hirmus minna ei julge. Kui õnnestub leida juuksur, kes soove ja selgitusi mõistab siis tuleb teda hoida 🙂
Mina olen sama meelt truuduse ja juhuse puuduse osas.
Juuksuritest tegelikult käin juba 10+ aastat ühes salongis, värvimas julgen käia ka Salon+, kus ka seekord, aga aru ma ei saagi, miks mu juukseid oli vaja nüsida, see oleks nagu mingi haigus, et pean saama 1980-soenguid teha
Ma elu ühe õudsama kogemuse sain 2a tagasi Salon+ ja ostsin ka juukse pikendused ära, et vajadusel mingi normaalne hobusesaba teha 😂
Absoluutselt ei saa sellest väitest aru. Ei ole mingi juhuse puudus, otsus ja põhimõte on. Inimese enda otsus. Mina olen ka mingis mõttes vist suisa lollilt truu 🙂 ja mu tänaseks abikaasa teab ning usub seda. Soengut, kui seda saab nii nimetada, tahaks näha küll. Kuidas see nii hull saab olla.
Instastorys julgesin näidata
No antud näite puhul pole ju juhusega mingit pistmist. Otsekoheselt öeldes, siis mees on lihtsalt ebakindel, et näeb selliseid unenägusid ja arvab, et need midagi ka tähendavad. Millest ebakindlus tuleneb – ta enda madalast enesehinnangust või saab oma abikaasalt vähe tähelepanu (võrreldes muude su tegemistega) või ei tea mis muu lapsepõlvetrauma või midagi… eks seda teab ta ise, kuigi ehk ei teadvusta.
Ja mu kommentaari mõte pole kedagi solvata, kõik inimesed on milleski ebakindlad, see on loomulik. Aga väike eneseanalüüs vahel aitab, kes suudab seda teha… jah, ei pea suutma alati, muidu oleks ju elu liiga lihtne.
No selge pilt ju mis valesti läks.
Lisaks abikaasale tuleb truu olla ka normaalsele juuksurile.
Sellest juba kirjutasin ka FBs, et ma käin 10+ aastat ühes juuksuris ja teises juuksuris VÄRVIMAS kui aega ei saa esimesse. Ei ole tegelikult nii, et lambist käin suvalistes kohtades.
juuksuris küll, aga soovitan ka 1 juuksur valida 😉 hoiab nii mõnegi mäkgaivari ära
Minu hetke ajakava juures on suht lootusetu üht juuksurit saada, aga jah vahet pole oma süü et käärid kallale lasin võõral
Nõustun. Inimene suudab ise otsustada, kas ta on truu või mitte. Mina leian, et kui minnakse petma, siis on juba suhtes nagunii midagi valesti. Muidu ju sellele inimesele, keda armastad, niimoodi ei teeks. Seega kõik need vabandused, et olin purjus, see naine (või mees) tikkus ise ligi jne, on totaalne möga. Kui inimene petab, siis ta teeb seda teadlikult (jätame siinkohal igasugused koledad äärmused a la vägistamised välja, sest siis on hoopis teine teema).
Käisin spets instas vaatamas ja olin valmis hullemaks aga mulle just meeldis 😃 Arvan veel et kui koolitamise asemel sirgendad siis tunned end vb paremini .Ma lausa keelan juuksuritel enda juukseid koolutada ,palun alqti ise sirgendada ,sest iga jumala kord koolutavad nad mulle mingi mutiliku sonksi.Mul on peenike nägu ,selline veidi peen nina ja no ei sobi lokk mulle .Heal juhul ”messy” sobib aga pulksirge on minu näokujule kõige ilusam aga juuksurid ei hammusta läbi .
Suhetest .Mina 13 a koos elanud (abielus oleme nendest 2a) ,lapsed 11 ja 6 .Mina ei usu ka seda ütlust .Samas usun et inimesed muutuvad .Mitte ainult välimuselt (loogiline et me kõik vananeme) vaid just iseloomult .Ma küll ei tahaks uskuda et mu mees valiks oma pere asemel uue naise aga samas vaadates ümberringi tuttavaid siis ei ole see välistatud .
Näide :Südamesõbranna on mehega 15 a abielus olnud .5 last on neil ,kolm nendest varsti täiskasvanud .16 aastaselt said nad kokku ,tänaseks mõlemal oma firma ja kõik klapib. Kuniks tuli välja et mehe firma läheb pankrotti sest tal on võlad ülepea kasvanud .Võlad (tähelepanu nüüd) tekkisid prostituutide teenuste kasutamisest .Ülepäeva on kahe aasta jooksul mees külastanud erinevaid prostituute nende kodus ,hommikul enne tööd ,lõunapausil jne . See oli kõigile shokk sest pealtnäha olid nad ùks armastav ja kokkuhoidev pere . Aga juu siis jäi midagi puudu (selle lausega ei mõtle ma seda et naises on viga) .
Mulle vanasti koolutati ALATI mingi mutisoeng pähe. “Parim” mälestus on see kui olin tossude ja suusajopega ning palusin, et ärge lakki pange ja koolutage, et ma spordiriietes, juuksur noogutas ja ütles, et vaid natuke. Väljusin juuksurist konkreetse kiivriga, aga tookord olin veel nii noor ja häbelik, et ei julgenud lihtsalt midagi öelda.
Ma oma soengust mõtlesin ka, et kui ma sirgendaks, siis äkki polegi nii hull, eile õhtuks hakkasin juba natuke harjuma ja enam ei võtnud asju (TÄNU nii paljudele positiivsetele ja toetavatele kommentaaridele ausalt) nii dramaatiliselt.
Suhetest jah ega minagi ikka ei taha uskuda, et inimesed muutuvad, siis halvemuse poole, et vahetavad vana naise/mehe uuema mudeli vastu välja, aga eks ma ise ka ju tean igasugu näiteid tuua tutvusringkonnast ja ka kogemustest. Noh ma igatahes tahan ikka arvata, et meie perekond oskab hinnata seda, mis meil on. Kui mõtlema hakata, siis seda ei ole üldse vähe:)