Kuna ma veetsin hiljuti jälle oma Lõuna-Eesti päritolu, tuli mulle meelde üks aastate tagune sünnipäev. Rääkisime keelest ja murrakutest ja sõnadesest ja oli vaid ajaküsimus, kunaS (!) lõunaeestlased vähemuses oleva(te)le põhjaeestlas(t)ele korrektset eesti keelt õpetama asuvad.
Alustasime millestki lihtsamast nagu pürst ja putsu. Täiesti normaalsed eestikeelsed sõnad, mille kohta mingil arusaamatul põhjusel põhjaeestlased ütlevad hari ja …. Ma ei saanudki aru, mis sõna nad „putsu“ asemel kasutavad, aga ma sain aru, et samal ajal kui minu „pluus muutub pärast pesemist putsuliseks“ , siis nende oma muutub topiliseks.
Järgmiseks tulid müre piim vs tilgastunud piim ja puks vs spikker. Otseloomulikult tegid lõunaeestlased põhjaeestlasele 7:1 vastu selgeks, et ainukesed normaalsed sõnad on „müre“ ja „puks“. Ometigi ei tahtnud põhjaeestlasest Marek neid sõnu kuidagi tunnistada ja see vaidlus oleks olnud üpris sama lõputu kui tookord, kui vaidlesin Marekiga, et „uka-uka“ asemel on õige öelda „trihvaa“. Kes ütleb midagi nii väärastunud nagu “tilgastunud piim”?
Vahepeal kaotasin mina enamusele veel sõnaga „poikvil“, sest arusaamatul kombel kasutas ka enamus lõunaeestlasi selle asemel sõna „irvakil“ ja Dagne kaotas enamusele sõnaga „suurdestuba“, sest arusaadaval kombel kasutas enamus selle sõna asemel sõna „elutuba“.
Ja siis jõudsimegi eesti keele kõrgema pilotaažini – „see“ ja „too“. Kas saab olla veel midagi võimatumat, kui püüda põhjaeestlasele selgeks teha, kuna „sellest“ saab „too“? Ei ole meetrilise täpsusega paika pandud, kuna sellest saab too; kõik mis on lähedal,kõrval,juures on „see“ ja kõik, mis on kaugemal,eemal on „nood“ (MITTE „tood“ nagu rumal põhjaeestlane naeris).
„See“ on siin, „too“ on seal ja „nood“ on „too“ seal mitmuses . Loogiline! Mingil põhjusel aga ei taha põhjaeestlased seda loogilist reeglit tunnistada ja Manek püüdis ikka selgitada, et kõik asjad, olgu nad siin või seal, on ikkagi „see“ – „see tool siin“ ja „see tool seal“. Selle asemel oleks palju lihtsam ja arusaadavam kasutada „see tool“ ja „too tool“, aga jonnakas põhjaeestlane kohe ei taha aru saada. „Too too tool!“ itsitas vähemuses olev Marek ja püüa talle mõistmatule selgeks teha, et „Too too tool!“ on Lõuna-Eestis täiesti normaalne ja toimiv lause. Räägi siis sellistega! Nad ei tea isegi seda, et riided pandi koolis „rõivistusse“, mitte „garderoobi“!
Ja püha jumal asjad lähevad ju puru. Mitte puruks.
„Luu“ vs „kont“ vaidlus on tegelikult sama klassikaline nagu „ see“ ja „too“, aga tuleb tunnistada, et seekord suutis Põhja-Eesti raudsesse Lõuna-Eesti loogikasse väikese mõra lüüa. 7:1 Lõuna-Eesti kasuks oli tulemus, et „kalal on luud“, mitte „kondid“. Iga kord, kui ma kuulen Marekit ütlemas „kalakont jäi kurku“ tekib mu silme ette õõvastav pilt üüratu suurest säärekondist, mis kurgust välja turritab, mitte tillukesest-tillukest „kalaluust“.
7:1 oli tulemus ka Lõuna-Eesti kasuks, et „inimesel on kondid“, mitte „luud“ nagu väidab Põhja-Eesti. Aga nüüd tuligi koht, kus Põhja-Eesti Lõuna-Eesti kahtlema pani. Okei, Lõuna-Eesti inimestel on „luude asemel kondid“, aga ometigi ei ütle me mingil põhjusel, et „mul oli kondimurd“, „kont on katki“ , „käekondimurd“. Nii nagu põhjaeestlasel on ka meil neil hetkedel „luumurd“, „luu katki“ ja „käeluumurd“. Miks? Sellele küsimusele me vastust ei saanud…
Ühes olime me kõik siiski ühte meelt. Kõige veidramad inimesed tulevad Pärnumaalt, kellel „lumi pakib“. Mis mõttes „pakib“? Lumi “hakkab kokku“ või „jääb kokku“, aga ei „paki“!
Kerge kõrvalepõige: Kas te olete mõelnud sellele, KUI vägivaldne keel on eesti keel – surmigav, tapvalt igav, verinoor, verivärske, „laseme inimesed bussipeatuses maha“, „lööme aega surnuks“, „lööme end üles, et lüüa külge“, „peksame segast“ ja „sööme verikäkke“ .
Millises eesti keeles teie räägite?
Ma lugesin niimoodi muheda muigega kogu postitust nagu käiks hea kaklus ja mul on suur tops popkorni ohutus kauguses koos minuga.
Ja siis. Eelviimane lõik nätaki otse minu pihta. Ma olen Pärnumaalt. Mu lumi pakib!!! Ja ma ei hakka kunagi aru saama inimestest, kellel lumi hakkab kokku. Mis keelevärd? 😀 Mismoodi lumi hakkab kokku. Aaaahhh…. Aga jääme ikka sõpradeks! 🙂
Appi, ma nüüd enam ei teagi. Ma pidasin sind siiani nii normaalseks, aga nüüd…no kuidas sa oled sõber inimesega, kel lumi pakib.
Ma kolisin lõuna-eestlasena Pärnusse ja tõesti: vähe sellest, et neil lumi pakib, nad nõeluvad riideid ja tossavad (st magavad).Mees aga pööritas silmi, kui kutsusin teda appi vaipa ropsima, et kas mul on plaanis vaiba peale oksendada või. Ma siis seletasin, et ropsitakse vaipa nii, et kaks inimest hoiavad vaiba teine teisest otsast kinni, aga kloppimine käib klopitsaga ja on hoopis teine teema. Elementaarne ju :D!
Ma ka nõelun riideid, mis nende riietega siis veel teha saab:D Ikka ju nõelud. Ja vaata kui imelikud on ikkagi murdesõnad ja arusaamad, ma ka ehmuks surnuks kui keegi teeks ettepaneku, et davai hakkame nüüd vaipa ropsima. Kloppimine on jah midagi muud, aga ma isegi ei tea, kuidas ma seda asja nimetan kui kaks inimest vaipa….eeemmm…ropsivad:D
Sry, rikutud mõtlemine vist, aga see putsu kõlab mu meelest nagu teatud roppsõna hellitavas vormis 😀 Esimest korda kuulen.
Hahaaa, ma pidin naerust pikali kukkuma, kujutasin liiga elavalt, kuidas keegi tahaks ropult öelda, aga et ei oleks nii ropp, ütleks, et “käi putsu(sse)”. Ma isegi ei tuleks selle peale, et nii süütut sõna nagu “putsu” tolle roppsõnaga seostada. PS: sa pead seda sõna pehmelt hääldama, siis ei kõla ka isegi sarnaselt.
Ja ma kohe huviga ootan, mis seos tekib sul sõnaga “putsunutsutaja”:D:D:D
Nuts tähendab raha, nii et seostub prostitutsiooniga, ofc 😀
Su loogika on geniaalne (Y), ehk siis putsunutsutaja võiks tolmuimeja asemel vabalt olla sutenöör ka:D
Sa koristades kasutad putsunutsutajat või pürsti?
Tegelikult tolmuimejat😂😉
Mingil mulle arusaamatul põhjusel ei saa nii mõnigi tuttav aru,kui kasutan sõna “imurdama”. Siis veel:sõbrannaga kasutasime kunagi omavahel sõna “nurkija”,mis meie jaoks tähendas sellist inimest,kes topib ennast kogu aeg teiste asjadesse.Selline tüütu sahmerdis.
Vaipa ma aga üldse “rapsin”.😀
oi nii hea lugemine. putsud oh pole seda sõna pole ammu kuulnud. aga jah kõik ikka täiesti tavalised sõnad 😊
Facebookis tuli veel välja, et “nall” on täitsa tavaline sõna paljude jaoks. Ma arvasin, et see meie vanama leidsõna. Nii ägedad on need keelelised erinevused. Ja “putsu” on minu sõnavaras niiiii tavaline , et ma isegi ei suuda aru saada, et on inimesi, kes seda igapäevaselt ei kasuta
Ma olen luu ja kondi erinevusest nii aru saanud, et luud on elusolenditel ja kondid siis need, mida koerad närivad. Sama on ka roiete/ribidega. Ma ise põline põhjakas, aga mehe pere Tartu ja Tamsalu kandist ja ma ei saanud absoluutselt aru, kui ta ütles, et ta peab omale põhjukad ostma… 😀
Meie Ida-Eestis teeme kartulipilku, Pärnumaal tehakse kartuli lipse ehk siis toorelt praetud kartul, võib öelda ka toore kartulipilk. Nalja oli kohe palju, kas teeme kartulile pilku 😃
Mina rapsin vaipa.
Hellitav putsu ajas naerust silma märjaks 😂
Meie tegime kartuliliipu.
Mind ajas ka hellitav putsu naerma, sest ma never ei tuleks selle peale ise:D
Lõunapoolsed inimesed” tulevad hommikul üles”. Mina ärkan.
Hahhaaa, mina tulen ka üles. Ärkan väga harva.
Niii hea lugemine 😀😀😀 tahaks midagi veel lisada, aga sa loetlesid vist enamus “põhiprobleemid” ette 👍
Nii kihvt on lugeda kommentaare kui “kummaline” meie keel ikka on. Jube vahva.
Hästi kirjutatud postitus! Sain muheleda küll. Lihtsalt tähenärimisena, korrektne sõna peaks olema “poikvel” mitte “poikvil”. Ise kasutan seda sõna tihti (ometi olen põhjaeestlane).
Elavalt on meeles olukord kui ühe lõunaeestlasega kord midagi ära otsustatud ei saanud ja lõpuks ta mulle ütles: “Teeme tsuu-jee-faa,” (umbes midagi sellist) ja ma olin ikka korralikult hämmingus, mida ma nüüd täpsemalt tegema pean, enne kui selgus, et tuli ettepanek kivi-paber-käärid mängida.
PS! Kontrollisin igaksjuhuks ka ÕSist järgi, et ma siin umbes ei kooserdaks ja ongi: p`oikvel praokil, paokil, p`oikvele. Uks vajus poikvele, on poikvel.
Ma isegi ei teadnud, et “poikvel” päris sõna on:D aga olen eluaeg kasutanud “poikvil” ja ilmselt jään ka kasutama. Old habits die hard, tead küll.
Ag ausalt, sa vist esimene inimene, kes mind parandab, et on poikvEl, muidu vaadatakse lihtsalt otsa hämmingus ja kui selgitan, saan vastuseks 99% juhul “aaa, irvakil mõtlesid” 🙄
pesulahutamine on ka üks tore sõna, et mida krt selle pesuga nüüd siis tegema peab??? Kas ei võiks lihtsalt öelda, et pane kuivama 🙂
Isssand kui hea. Polnud kuulnudki, et kusagil keegi pesu lahutab
Kuna mu juured ulatuvad Pärnumaale (Läti piirist kuni Viljandini) ja teistpidi Saaremaale ning paps on eesti fill, siis mul on nii pang kui ämber, kasutusel on see ja too jne aga müredat ma ise ei kasuta kuigi olen lapsest saadik teadnud. Aiakäru jms käib tahra alla… aga putsulist ei kasuta ning puks on minu jaoks nö vana eesti keel, mida pealinnas ei kasutatud aga mu vanemad, kes ka Tallinnas koolis käinud teadsid seda sõna. Aga tegelikult nad käisid koolis Nõmmel, nii et ehk sellest ka keelelised erinevused. Pürst on mu sõnavarast väljas aga uka-uka ja trihvaa on sünanüümidena tarbel 🙂 Poikvil asemel kasutan poikvEl… ma ei tea miks ja kelle pärandina see sõna mu sõnavaras on.
Pärnumaa mingis nurgas tehti kremonti ja aknad laasiti 😀
Minul ka lumi pakib ja vorst liimerdab😉Oi kuidas mu uued sõbrad said 20 aastat tagasi naerda,kui Pärnust Tallinna tulin ja nad neid sõnu kuulsid.Ja veerand ning kolmveerand on minu jaoks mõistetamatud,kui saab öelda viisteist minutit täistund läbi.Minu Pärnu tuttavatest ei kasuta ega tea veerandit ega kolmveerandit keegi😁
Ma olen n+1 korda imestanud kui ütlen, et saame veerand kolm kokkuküsitakse üle,, kas see on 15 v 45 minutit kaks läbi. Mis mõttes sellist asja üle küsitakse, loogiline ju et 1415:D
Mu jaoks on nii vale öelda, et kell on 15 minutit kaks läbi vms. Ikka veerand ja kolmveerand. Alguses mõtlesin, et inimesed teevad nalja selle küsimusega, aga siis sain aru, et öeldaksegi kellaaegu nii erinevalt
Olen Kesk-Eestist pärit. Tallinnas ülikoolis käies sain endale hulgaliselt uusi sõpru eri Eesti piirkondadest ning keele erinevuste üle arutlemine tegi alati palju nalja. Kella puhul veerand ja kolmveerand tekitas palju hämmingut. Minu jaoks elementaarne, et kell on veerand kolm vms, mitte kaks läbi 15 min. Aga kõige rohkem elevust tekitas kulli mängu termin. See, kus üksteist taga aetakse, igaks juhuks selgitan, sest igaühel oma termin 😁. Meil on see mats, mängime matsu. Pärnus oli vist lets. Viljandis, Saaremaal miski muu, kahjuks ei mäleta. Seltskonnas hea icebreaker 😀. Lisaks on meil vooluvõrgus olev seade järgi ehk nt telekas on järgi. Paljudel jälle, et mismõttes järgi 😄
no täpselt. Veerand kolm on veerand kolm, mitte 14515:D
Telekas jms elektriseaded on minul taga. Ja see ka ei ole mitte igaühe jaoks loogiline
Saaremaal on kott. Mängime kotti!
Kellaaegadest rääkides, abikaasa ja ta sugulased siin Tartus räägivad eriti veidrat keelt, ma pean iga kord üle täpsustama, et MIS KELL on. Nt ütleb, et kell on kahekümnest kümme. Mis kell see on??? Tema mõtleb, et 20 minuti pärast 10. Miks ei saagi nii siis öelda? Veerand ja kolmveerand on minu jaoks ok, nii ongi hea ja arusaadav ju? Aga milleks see seestütlev kääne? 🙂
Ma ise seda ei kasuta, aga jube tuttav (ja arusaadav ka) kui ma nüüd pange ei pane täiega, siis mu vanaema ütleb ka kahekümnest kümme.
Juured lõunas, aga ma arvan, et mu vanasa ” kell on viisteist kolme peal” (14.15) on pärit rohkem vene keelest. Meil oli kell ka “viisteistku pärast kolm” ehk noh lihtne ja loogiline 14.45.
Kas see võiks olla ” kahekümne eest kümme”? Vanaisa nõnda ka mul kõneles. Pärit Lõuna-Eestist.
Nii vahva kirjutis ja kommentaarid 😆 Minu juured
on Saartelt, kalal siin on roog, ei ole kont ega luu 🤓
Tulid veel meelde sellised “vanaaja sõnad”, mida vanaema nt kasutas, nagu mängige petatust ( peitus), keedan tuhlist (kartul) ja ōunad olid ubinad 🙂
Mina räägin saare murrakut ja alles ülikooli minnes taipasin esimest korda KUI palju meie jaoks tavapäraseid sõnu on mandril täiesti teadmata. Ei saanud ühikakaaslased aru mis tähendab, et vannituba on ligemärg, kuidas käin sokipöisel, et otsakont sügeleb, kuidas panen pesu nagidega kuivama, riideid panen toolikorjale jne 😀 Ma enam isegi ei mäleta neid kõiki sõnu ja väljendeid, mida paljud ei teadnud, sest ma ise kasutan neid koguaeg 😀
No ma lugesin ka nagu mingit muud keelt. Ainuke arusaadav oli ligemärg, sest ma ise kasutan ligUmärg:D
Ida-Virumaalt, aga poikvel on täiesti kasutatav ja levinud sõna ka siinkandis.
Aga kas sa tead, mis on pulikas?
Ja kas sa tead, mis on kopsik ja millejaoks seda kasutatakse. Ja mis on kamorka?
Ning uka uka on meil tukikas. Tuki-tuki mina prii.
Kopsikut kasutan igapäevaselt, nii sõna kui anumana. Kamorkat ei kasuta, aga tean, mis see on. Lõuna-Eestis täitsa tavalised sõnad:)
Siis hästi😄.
Tallinna tuttavad ei saa aru, mis kopsikutest ma seletan, kas kopsukad nagu rinnahoidjad?
Et siis ulata see rinnahoidja , et saaksin pangest vett võtta.
Ja tuki-tuki tekitas ka nalja, kas võitja peab kedagi juustest tukistama.
Ning kui vanaema ei kasutanud minuga veeran või kolmveerand, siis ma ei saanud kunagi aru mis kellaaega ta siis lõpuks mõtles.
Ning kamorka pidavat seostuma mingi eriti jubeda asjaga, gonorröa või gomorra.
Ma mäletan, kuidas kunagi mu üks tuttav sai šoki kui kuulis sõna rõivistu. See oli tema jaoks nii õõvastav. Jäi meil pikaks ajaks inside joke’iks et pange riided õõvastavasse rõivistusse.
Ehh, vahvad on need keelelised erisused😎
Võrus öeldakse näiteks ka nii: Too too tool = tuu tu tuul või Kun um tuu lump kun kunna umma. See viimane on muidugi klassika, kui põhi ja lõuna kohtuvad 😀