Ma õpin hetkel natuke sotsiaalmeediaturundust. Tundub, et mis seal ikka õppida, sest kes ei oskaks Facebooki, Instagrami, Linkedin´i postitusi teha, onju. Aga kui siia lisada veel Facebook´i Pixel, Event Code seadistamine, sõnumite planeerimine, sihtrühmade paikapanemine, kampaaniate analüüs siis on nagu natuke juba keerulisem. Ei, minust ei ole saamas blogi-sotsiaalmeedia guru ja hull sisulooja, lihtsalt tööalaselt tekkis võimalus ja kui mina, kelle jaoks sotsiaalmeedia on  ju vaat et elu, poleks sellest huvitatud, siis kes veel?

Naljakas on see, et ma omaarust tean turundusest üht koma teist, kunagi kui veel noor ja ilus olin, olen seda isegi õppinud, aga praegu vaatan, et ega ma ikka muhvigi ei tea küll. Kusjuures kui ma peale lapsehoolduspuhkust uuesti aktiivse(ma)lt tööle hakkasin, olid mõned asjad nii palju muutunud, et ma tundsin end nagu dinosaurus. Isegi Exceli oskused olid roostes, rääkimata siis muudest asjadest. Kolme aastaga tuli roostekiht mulle peale. Kusjuures, ma olen täiesti Exceli usku ja pidin südari saama kui üks noorem kolleeg mulle ütles, et Excel on “so yesterday“.

Kui keegi oleks mulle veel paar aastat tagasi öelnud, et aastal 2018. on sotsiaalmeedia “the thing” oleks ma naernud. Täpselt nii nagu ma naersin 1998.aastal kui Norrasse minnes kassetid kaasa võtsin ja isa ütles mulle, et varsti on kõik asjad CD-de peal. On nad jaa, vastasin ma talle.

Lõpetuseks vaadake seda ülilahedat Lexuse kataloogi. Vaatad peale, tundub tavaline kõvade kaantega kataloog, teed lahti – hoopis midagi muud. Võib olla natuke “over the top“, aga mulle meeldib ja öelge, et ei eristu ja ei tekita soovi Lexust osta.

Oluline on eristuda ja silma paista. Ma tean ettevõtet, kes on kogu oma ettevõtte ja toode konseptsiooni üles ehitanud nö õnne valemile. Kõik taandub küsimusele – miks õnnelikkus. Erineb. Toimib.

There is no such thing as work happiness, there is just happiness and work affects it.

Ehh, kes oleks osanud arvata, et sotsiaalmeediast saab äri ja töö?

(Ma ei tea, miks see video valetpidi jäi.)